Vanglateenistuse konvoi tõi eile Eestisse vangi endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdi mõistetud Dragomir Miloševici.
Jugoslaavia sõjakurjategija saadeti Tartusse trellide taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
69-aastane Miloševic hakkab karistust kandma Tartu vanglas samadel tingimustel nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.
Miloševic juhtis Sarajevo Rumeenia korpust, mis piiras ja pommitas 1994. aasta augustist sõja lõpuni Sarajevot. Korpus hoidis kindral Miloševici juhtimisel Sarajevo tsiviilelanikke 15 kuud snaipritule ja pommirahe all, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Kriminaaltribunal leidis, et Miloševic on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse normide või tavade rikkumises ning inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi terroris, mõrvades ja ebainimlikes tegudes, mis põhjustasid suure hulga Sarajevo tsiviilelanike surma ja vigastamise.
Tagaotsitud sõjakurjategija andis end ise üles 2004. aasta 3. detsembril.
Miloševic kannab Tartu vanglas karistust Eesti valitsuse ja ÜRO kokkuleppe järgi, mis puudutab endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali kohtuotsuste jõustamist.
Miloševic on teine Jugoslaavia tribunali süüdimõistetu, kes Eestisse trellide taha saadeti.
Tunamullu 26. juunil toodi Eestisse vangi Milan Martic, kes oli Horvaatia territooriumil tegutsenud tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president. Talle mõisteti 35-aastane vanglakaristus.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus ütles, et vangi Eestisse toimetamise kulud tasub Eesti valitsuse ja ÜRO endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali kohustuste täitmise kokkuleppe järgi tribunal.
«Karistuse täitmisega seotud kulud kannab Eesti. Et töötajaid juurde ei võeta ning muid investeeringuid ei tehta, lisandub toidukulu, mis on ühe vangi kohta 45—50 eurot kuus,» lausus ta.
Kõmmuse sõnul peaks vangi karistuse kandmise aeg mööduma Eestis, kuid seda on mõjuvatel põhjustel võimalik muuta.
Küsimusele, kas uue vangi pärast võetakse kasutusele erilised turvareeglid, vastas Kõmmus, et kinnipeetava karistuse kandmise üksikasjad pole avalik info.
«Neid riike, kus endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud karistust kannavad, on mitu,» selgitas Diana Kõmmus. «Ei ole erilisi põhjusi, miks konkreetne vang ühte või teise lepingus osalevasse riiki saadetakse.»
KARISTUS
Kriminaaltribunal tegi 2007. aasta 12. detsembril otsuse, millega Miloševicile mõisteti karistuseks 33-aastane vangistus.
• Miloševic kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 2009. aasta 12. novembril vähendada tema karistust 29 aastani.
• Selle hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg.
Allikas: BNS