Viljandimaa valdade ja linnade juhid said eile politseimajas ühiselt rõõmustada statistika üle, mis näitab, et siinne maakond on endiselt üks Eesti turvalisemaid.
Politseijuhid tulid välja rõõmustavate tulemustega
23. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefekti Tarmo Kohvi esitatud andmetest selgus, et Viljandimaal vähenes eelmisel aastal kuritegevus 14 protsenti ning Viljandis on kaheksa Eesti suurema linna võrdluses kõige väiksem kuritegevus.
«Selleks võib olla mitu põhjust,» nentis eile Viljandimaa valla- ja linnajuhtide ning siinsete riigiametite esindajate ees esinenud Kohv. «Võib-olla on mulgid väga üksmeelselt tegutsevad ja kodu hoidvad inimesed. Kindlasti on see hea konstaablivõrgustiku ja kriminaalpolitseinike tubli töö teene.»
Hea tulemus sunnitud puhkusest hoolimata
Kuritegude avastamise protsent on aastatega veidi vähenenud. Kui eelmise kümnendi keskel said Viljandi politseinikud näidata, et avastati enam kui 70 protsenti kuritegudest, siis praegu on see näitaja 60. Tarmo Kohvi hinnangul on niisugune tulemus ikkagi väga hea ning isegi natuke parem, kui aasta tagasi võis eeldada.
«Alustasime eelmist aastat teadmisega, et iga politseinik peab võtma 13 palgata puhkuse päeva,» meenutas prefekt. Aasta edenedes selgus, et korravalvurid pääsevad kümnepäevase puhkusega, see aga tähendas ikkagi, et igaüks neist töötas pool kuud vähem kui ette nähtud.
Et töötajaid jäi ka vähemaks, nõrgenes politsei valmisolek. Näiteks patrullimisele sai Viljandimaal kulutada peaaegu kümme protsenti vähem aega kui 2009. aastal.
Käesolev aasta paistab juba märksa helgem: iga politseinik peab võtma neli palgata puhkuse päeva ning üsna pea saab hakata uusi mundrikandjaid värbama.
Joobes juhid on suur mure
Eelmisel aastal registreeriti Viljandimaal 1023 kuritegu ja 31 neist olid rasked. Peaaegu pool kuritegudest olid vargused ning väga suure osa üldarvust moodustasid liikluskuriteod.
Suure hulga purjus roolikeerajate pärast pöörab politsei liiklusele ka edaspidi palju tähelepanu. Alanud aastast kõneldes kinnitas Viljandi politseijaoskonna tööd juhtiv kapten Alvar Pähkel, et liiklusohutuse jälgimine on esmane ülesanne.
Tarmo Kohv rääkis, et purjus juhid on suurtelt maanteedelt kolinud külavaheteedele. Näiteks Jõgevamaal juhtus enamik traagiliste tagajärgedega õnnetusi just väikestel teedel.
Prefekti selgitust mööda näitab statistika, et Lõuna-Eestis on igast kümnest joobes tabatud juhist vähemalt kolm nii purjus, et tema suhtes tuleb algatada kriminaalasi.
«Tundub, et kui Lõuna-Eestis viina võetakse, siis ikka korralikult,» nentis ta.
Kuid peale purjutajate on muudki, mida politseinikud liikluses jälgivad. Nii keskenduvad nad sel aastal ka kiiruse mõõtmisele ning turvavööde ja helkurite kasutamise kontrollimisele.
Tarmo Kohvi meelest tuleb karistada jalakäijaid, kes maanteel pimedal ajal helkurita kõnnivad. «Sooviksin neilt küsida, mis õigusega nad tahavad autojuhist mõrtsukat teha. Selle eest tuleb karistada, ja karmilt,» oli prefekt kompromissitu.
Kui kuritegude hulk on Viljandimaal selgelt kahanenud, siis liikluses ähvardab alanud aasta tulla mustem kui eelmised. 2009. aastal hukkus autoõnnetuses üks inimene ja mullu kaks, kuid tänavugi on juba kaks hukkunut.