Justkui kinnituseks, et eile öösel algas kevad, avavad linnamajade seina ääres õisi esimesed lumikellukesed ning metsas tatsab ringi unine karu. Kõrged lumehanged ei kiirusta sellest hoolimata sulama.
Talv taandub visalt, kuid vääramatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sakala» ajakirjanikud leidsid eile lumikellukesed ühe Viljandi eramaja akna all puhtaks sulanud maatükilt. Ümbritsevate hangede keskel tundusid need arglikud kevadekuulutajad tõeliste kangelastena.
«Kevad tuleb — hiireviu on igatahes kohal!» kinnitas Lillis elav loodusemees Jaak Põldma. Lõunamaalt saabunud jänesekulli oli ta märganud möödunud nädalavahetusel. «Sookurgi siin kandis veel näha ei ole, kuid paar luike lendas küll üle maja. Ma ei julge siiski väita, et need olid rändluiged, võisid olla ka kohapealsed linnud.»
Lumehanged pole Lillis siiski madalamaks jäänud. «Lumikellukesi pole meil veel kuskil, hanged on alles akendest kõrgemad. Käia saab ainult lahti lükatud teedel — nendelgi liigud nagu mööda tunnelit,» kirjeldas Jaak Põldma.
Ta meenutas vanarahva tarkust, et kolmandast okkavarisemisest kulub lume sulamiseni 40 päeva. «Selle järgi peaks tänavu lumi sulama alles 15. aprilliks. Viimane okkavarisemine oli märtsi algul.»
Põldma märkamist mööda on see ennustus tavaliselt täppi läinud. «Tänavu tuleb kevad tasa ja targu,» sõnas ta.
Karu kõndis koorikul
Aimla looduskeskuse juhatajal Mihkel Maalal õnnestus möödunud nädala lõpul kevade märke lausa näpuga katsuda. Tema uuris talveunest ärganud mesikäpa jälgi.
«Karu järel liikuda oli päris põnev: kunagi ei tea ju looma käike, ta võib tiiruga vanasse kohta tagasi tulla,» rääkis Maala. «Uurisin jälgi lootuses, et näen oma silmaga seda punni, mille karu pärast talveund kuhugi maha poetab, aga ei leidnud seda.»
Mihkel Maala hinnangul oli tegemist üksiku isakaruga. Looma esikäpa jälje läbimõõt oli 15-16 sentimeetrit. Ta oli tulnud Navesti jõe poolt Vanaõuele ning läinud sealt «Sakala» tee matkarada proovima.
«Kohati oli karu öösel metsa all vantsinud isegi nii, et polnud koorikust läbi vajunud.»
Teistest kevadekuulutajatest on Mihkel ja Anne Maala vaatevälja jäänud hallhaigur, kes käis nädal tagasi Saarepeedil pesakohta kontrollimas. Mihkel Maala tähelepanekute järgi on ka metsised mängupuud välja valinud ning sätivad ennast neile istuma.
Hunt laulis serenaadi
Soomaa veerel seisva Venesauna talu perenaise Ulvi Rosenbergi sõnul on loodus seal kandis veel talvine. Ainukese saabujana on endast märku andnud lõoke, kes pühapäeva õhtupoolikul lauda juures laulda lõõritas.
«Lumikellukesed on alles hangede all ja jõed pole oma taset veel kergitanud,» ütles perenaine.
Linnulaulu asemel on Ulvi Rosenbergi kõrv tabanud hundi ulgumist. Ülemöödunud kolmapäeval tõi üks susi kuuldavale kolm hüüdu järjest.
«Mina ütlen selle kohta ikka, et solist laulab serenaadi,» sõnas Soomaa elanik.
ARVAMUS
Mihkel Maala,
Aimla
looduskeskuse juht
Vahtramahl jookseb ja kasepungad on maitsvamaks läinud. Söön neid ise ja soovitan ka teistele. Siis pole vaja apteeki nii palju asja teha kui muidu.