Tavatust kontserdist võeti maksimum

, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. märtsil teoks saanud «Sounditoorium» oli eksperimentaalne kontserdiprojekt, kus Koidu seltsimaja ja pärimusmuusika aida vahele loodi ainulaadne heli- ja videosild, mis vahendas muusikuid ja publikut reaalajas.
22. märtsil teoks saanud «Sounditoorium» oli eksperimentaalne kontserdiprojekt, kus Koidu seltsimaja ja pärimusmuusika aida vahele loodi ainulaadne heli- ja videosild, mis vahendas muusikuid ja publikut reaalajas. Foto: Silver Tõnisson

​Imavere tossud! Just selline sõnapaar jäi paljusid kontserdikuulajaid möödunud kolmapäeval Viljandi pärimusmuusika aidast lahkudes kummitama. See oli Adeele Sepa esitatud eksperimentaalse kontserdiprojekti «Sounditoorium» lõpulugu.

Juba saali sisenedes oli tunda ärevust. Kohe algab midagi, mida varem pole olnud. Minutid ja sekundid tiksusid hiiglaslikul videoekraanil nulli, rahvas ootas. Neliteist videokaamerat olid ootel, rohkem kui kolmekümnepealine meeskond oli oma töö teinud, viiskümmend viis muusikut valmis hagu andma. Enam ei saa midagi muuta, kõik mis sünnib seal, kilomeeter eemal, see kõik jõuab ka meieni aita. Ja siis see hakkas.

Kõik toimis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles