Maanteeamet: olud ei lase kruusateid kiiresti parandada

Rimmu ja Uue-Kariste vahel kulgev riiklik kruusatee on kohati väga raskesti läbitav. Foto: Marko Saarm / Sakala

Maanteeamet palub väiksematel riigi kruusateedel sõitjatelt kannatust, sest kevadiste ilmade tõttu tuleb ette, et teed on sõiduautodega raskesti läbitavad.

Maanteeamet on probleemiga kursis ja teeb koos hooldeettevõtjatega kõik endast oleneva olukorra parandamiseks, kuid madalate, läbivettinud ning ebapiisava koostise ja paksusega kruusakihi korral on tõhusate meetmete tarvitusele võtmine kuni muldkeha tahenemiseni keeruline.

Kruusatee muldkeha on paljudel juhtudel välja ehitamata või on tee rajatud vanale muldkehale, millel pole korralikku filtratsiooni. Olukorda on võimalik leevendada ja seda tehakse, kuid igale poole jõudmine võtab aega. Kõige efektiivsem ja kiirem moodus kruuskatte hooldamiseks on selle hööveldamine, ent enne alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine. Märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.

«Kahjuks on selle aasta ilmastikuolud kruusateede jaoks keerulised,» sõnab hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa, kelle ütlemist mööda oli viimati nii pehme talv kolm aastat tagasi.

Teede seisukorda mõjutab oluliselt ka see, kas raskevedusid tegevad ettevõtted peavad kinni massipiirangutest. Kui seda ei tehta, võib tee muutuda läbimatuks ning selle taastamine on aeganõudev ja kulukas.

Kruusateid remonditakse igal aastal, käesoleval aastal ligikaudu 300 kilomeetril. Enne vaadatakse üle raskesti läbitavad ja muud remonti vajavad teelõigud ning vajaduse korral korrigeeritakse remondinimekirju. Maanteeamet püüab probleemsemate teede remondivajadusega veel käesoleva aasta remondikava koostamisel arvestada.

Maanteeametilt on küsitud, millal viiakse kõik kruusateed katte alla. Seda on maanteeamet aastate jooksul ja ressursside olemasolu korral teinud. Elanike nõudlus on aga märkimisväärselt suurem kui maanteeameti võimalused. Kruusatee suvise hooldamise kilomeeter maksab keskmiselt 850 eurot aastas. Et rahaline ressurss on piiratud, mõjutab see valikuid.

Tolmuvabade katete rajamise ja püsimise eeldus on aastaringne kandevõime, see tähendab toimivat veterežiimi ehk piki- ja põikkraave ning piisavalt dreenivate omadustega muldkeha ja kruuskatet.

Seni on riigimaanteedel ehitatud tihedama tee-äärse asustatusega lõikudele tolmuvabu kergkatteid, et parandada sealsete elanike elukeskkonda. Samas ei saa teeomanik anda garantiid, et rajatud kattekonstruktsiooni ei teki mõnel järgmisel aastal ühtegi deformatsiooni – nagu nimetus ütleb, on tegemist kerge katte-konstruktsiooniga, mis ei ole mõeldud suureks raskeliikluseks ja mis kevadise maa sulamise ajal on eriti tundlik.

«Maanteeamet soovib kindlasti kõikide teede paremaks muutmist, ent valikuid tehes tuleb lähtuda ka liiklussagedusest teel: kas pöörata rohkem tähelepanu teele, kus sõidab ööpäevas 20 või 200 autot,» selgitab Kuldmaa.

Siiski tuleb praeguses olukorras arvestada, et teedele tuleb seada massipiiranguid, vältimaks nende veelgi suuremat kahjustamist. Maanteeamet loodab väga, et raskevedusid tegevad ettevõtted nendest kinni peavad.