Osa kaitsealuste parkide tulevik on omavalitsuste kätes

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Looduskaitse all olev Tusti metsapark on üks neist, mille kohta keskkonnaamet Viljandi vallalt seisukohta küsis.
Looduskaitse all olev Tusti metsapark on üks neist, mille kohta keskkonnaamet Viljandi vallalt seisukohta küsis. Foto: Ketlin Beljaev

Keskkonnaamet on asunud korrastama keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate loodusobjektide nimistut ja läkitas möödunud nädalal Viljandi vallale kirja küsimusega, mida ta arvab Tusti, Pärsti ja Kivistiku pargi oma kaitse alla võtmisest. 

Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister ning seda korrastades vaadatakse esimesena üle kaitsealused pargid ja puistud. Nende hulgas on ka Viljandi ja Halliste valla väiksed pargid.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju selgitas, et enamik parke on rajatud pärast Põhjasõda ja on seega üle 200 aasta vanad ning paljud puud on tormides hukka saanud. Keskkonnaamet vaatabki praegu parke üle, et anda esialgne hinnang, kas need peaksid olema kaitse all riiklikul tasemel või piisab sellest, kui need lähevad omavalitsuse tiiva alla. «Kui neil enam üldse väärtust pole, tuleb need kaitse alt maha arvata,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles