Tänavune talihooaeg on pakkunud seenesõpradele põhjust korilusega tegelda igal kuul ja hea õnne korral leiab veel praegugi talvise loomuga söödavaid kübarakandjaid.
Hea õnne korral saab veel taliseeneprae
Karksi vallas elav seenehuviline Rita Bergmann ütles, et näiteks 4. veebruaril korjas ta oma kodu lähedalt pajuvõsast alla 200 grammi puidu-sametkõrgeseid ja 4. märtsil sai samast neid seeni 250 grammi jagu.
«Viimane kord tundus, et pisikesi seeni on veel tulemas päris palju,» lausus ta. «Arvan, et kui minna nüüd käimata kohtadesse, siis võiks isegi korraliku saagi saada.»
Täna, 12. märtsil läks Sakala valvetoimkond otsima puidu-sametkõrgeseid Viljandi valda metsatuka äärde, kus fotograaf oli neid oma sõnul jõulude ajal suure armaadana märganud.
Mõningase otsimise järel silmasime juba lagunema hakanud isendeid, ent lõpuks märkasime ühe noore paju jalamil pisikest punti puidu-sametkõrgeseid, mida teatud mööndusena võis söögikõlbulikuks pidada. Reporter võttis ja sõi ühe seene pool kübarat sealsamas ära. Maitses isegi magusasti.
Põõsjalt kändudel ja lehtpuudel kasvav puidu-sametkõrges armastab eriti pajusid, olgu elavaid või surnuid. See seen eelistab võsastikke, parke ja aedu, vähem metsi. Puidu-sametkõrges on värskelt söödav ja väga maitsev, kuid kõlbavad vaid kübarad, sest jalad muutuvad ruttu puiseks.
Kuulo Kalamehe ja Vello Liivi raamatu «400 Eesti seent» andmeil võib puidu-sametkõrgest leida oktoobrist veebruarini ning mõnikord veel aprilliski.
Kevadtalvel on leitav ka näiteks kuuse-käbikõrges, millel samuti on söödavad kübarad. Nimetatud raamatu andmeil kasvab kuuse-käbikõrges heade ilmaolude puhul aastaringselt, eeskätt aga oktoobrist juunini. Kasvukohaks on kuusikute metsakõdus lebavad kuusekäbid, ehkki tihti näib seen sirguvat maapinnal.
Hooaja parimal perioodil võib nii puidu-sametkõrgest kui kuuse-käbikõrgest esineda massiliselt.