Talvel ja kevadel upub rohkem inimesi kui suvel

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta alguses oli päästjatel Viljandi järvel rutniinne õppus.
Aasta alguses oli päästjatel Viljandi järvel rutniinne õppus. Foto: Elmo Riig

Eelmisel aastal uppus Eestis 46 inimest, neist seitse jääl kalastades. Kõige enam kaotati elu järvevees, 14 korral, jõgedesse uppus üheksa inimest, neist kolm Emajõkke. Meri ja tiigid röövisid kuus inimelu. Ülejäänud uppunud leiti teistest veekogudest ja kolme juhtumi puhul vannist.

Eelmise aasta suvekuudel uppus neli korda vähem inimesi kui teistel aastaaegadel. Suvel vees elu kaotanuid oli 10. Enamik uppumistest leidis aset kevadperioodil: märtsis, aprillis ja mais. Sel ajal uppus 20 inimest. Kaheksa inimest uppus sügisel ja sama palju ka talvisel ajal.

Päästeameti ennetajad püüavad koostöös partnerite ja omavalitsustega jääõnnetusi ära hoida. Praegu paigaldatakse koos Tartu linnavalitsusega Emajõe äärde nõrga jää eest hoiatavaid infotahvleid. Sama töö on Viljandi linnavalitsus ära teinud Viljandi järve piirkonnas, kus järve suubuvad allikad jää nõrgaks muudavad. Nii kutselised kui vabatahtlikud päästjad on aidanud rajada liuvälju, et juhtida tähelepanu jääga seotud ohtudele ja kutsuda inimesi eelistama uisutamiseks kindlale maale rajatud jääga platse.

Päästjad on liuvälju rajanud paljudes Eesti asumites, sealhulgas Viljandimaal Mustlas ja Kolga-Jaanis. Lisaks õpetavad päästjad avalikel üritustel, kuidas läbi jää kukkudes end uuesti jääle tõmmata, ning tutvustavad, kuidas jäänaaskleid kasutada. Seni on päästjate esinemist näinud Viljandi ja Põlva kandi elanikud, kuid samasugust praktilist õpetust on kavas jagada mujalgi.

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu avaldas tänu kõigile omavalitsustele ja vabatahtlikele, kes päästeameti ennetusideedega kaasa tulevad ning neid ellu viia aitavad. «Ohte on tähtis alati meelde tuletada, olgu suviste veeohutuspüstakute või talviste hoiatusplakatitega,» ütles ta. Uustalu lisas, et kalameeste talvise jääohutuse teemal plaanitakse edaspidi rohkem koostööd teha keskkonnainspektorite ja piirivalvuritega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles