Viljandi maavalitsus läheb järgmisele aastale vastu kümnendiku võrra õhema rahakotiga ning säästueelarve tähendab asutuses nii ümberkorraldusi kui koondamisi.
Vabaduse platsi majas kummitab ebamäärane hirm homse ees
11. oktoober 2008, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi järgmise aasta riigieelarve on kinnitamata, on selge, et Viljandi maavalitsuse tegevuskulude eelarve, mis tänavu oli 12,7 miljonit krooni, väheneb tuleval aastal ligi 12 protsenti ehk rohkem kui miljon krooni.
Praegu on maavalitsuses ametis vaid 44 inimest ning see arv kahaneb järgmise aasta algul veelgi. Võrdluseks võib tuua, et maakonna suurima omavalitsuse Viljandi linna palgal on 61 inimest.
Jäik kokkuhoiurežiim
Struktuurimuudatuste tulemusena kaob maavalitsuses 7,5 ametikohta, mis tähendab viie inimese koondamist. Senise kaheksa osakonna asemel jääb alles täpselt poole vähem.
«Kui olukord on riigis selline, nagu ta on, peavad kõik kokku hoidma,» sõnas Viljandi maavanem Kalle Küttis. «Valus on aga, et meie eelarve on olnud sama suur viimased kuus-seitse aastat.»
Kulude kärpimine sunnib välja mõtlema kõikvõimalikke säästmisnippe. Näiteks Järva maavalitsus on teatanud, et keerab nädalavahetuseks kinni soojakraanid. Viljandi maavalitsus on olnud jäigal kokkuhoiurežiimil viimased pool aastat.
«Mina olen viimasel ajal ainult ühe korra Tallinnas käinud,» tõi maavanem ühe näite. «Loodame tänu kokkuhoiule aasta lõpu üle elada. Ei maksa unustada, et ka tänavu vähendati eelarvet.»
Küttis tunnistas, et maavalitsuse ametnike palgad pole enam ammu konkurentsivõimelised.
Maavalitsuste staatus on ebamäärane olnud juba aastaid ning ametnikke on kummitanud eri tasanditel kuuldud jutud maavalitsuste võimalikust kadumisest. Pidev koondamishirm mõjub töötajate motivatsioonile ja meeleolule halvasti ning maavanem tõdes, et paljude kannatus on viimase piirini viidud.
«Inimestega rääkides tuleb see välja,» ütles maavanem. «Väikese palga eest hoiab paljusid kinni ainult huvitav töö. Nad töötavad hästi ja tõepoolest: kui ringi vaatama hakata, pole meie ümber ühtegi skandaali olnud.»
Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets teatas vastuseks küsimusele, miks pole maavalitsuste kohta konkreetset otsust langetatud, et need on siiski vajalikud. «Ei ole tehtud ühtki sellist seadust, mis maavalitsuste staatust märgatavalt muudaks, seega tuleb maavalitsustel neile seadusega pandud ülesandeid edasi täita.»
Juhataja rääkis, et seni, kuni riigil pole partneriteks suuri omavalitsusi, ei ole võimalik maakonna tasemel teatud ülesandeid täitmata hakkama saada ja just selleks maavalitsused ongi.
Väino Tõemets lisas, et maavalitsuste kohustusi ei ole vähemaks jäänud, pigem on neid lisandunud.
Riik inimese jaoks
«Maavanema ülesandeid pole keegi maha võtnud,» ütles Küttis. «Selle üle võib muidugi ilkuda, et kuidas on võimalik täita ülesandeid ilma rahata, aga ma arvan, et oleme sellega ikkagi hakkama saanud.»
Nii näiteks vastutab maavalitsus hüpoteekide eest, mille kogusumma ulatub üle poole miljardi krooni.
«See on tegevus, mis pole pankadele atraktiivne,» ütles maavanem. «Kui minevikku meenutada, siis Maapank läks pankrotti märksa väiksema summa pärast.»
Küttis rõhutas, et kõige tähtsam on, et maakonna tasandile jääks organ, kes suhtleks keskvõimuga.
«Peamine on see, et riik jääks inimese, mitte inimene riigi jaoks,» on maavanem veendunud. «Poliitikud võiksid juba midagi ära otsustada, nii oleks märksa lihtsam tööd korraldada. Kui kogu aeg pekstakse selle eest, et oled üks mõttetu vend, siis mõni võibki mõtlema hakata, et ta see on.»