Sisukord
Arvamus
Postimees

Väärikas vanaduspension kõigile

2 min lugemist

AMETIS OLEV VALITSUS on kokku leppinud, et vanaduspensionide süsteem vajab muudatusi ja muuta tuleb ka praegust pensionivalemit. Meie eesmärk on teha pensionisüsteem paindlikumaks ja solidaarsemaks, et see vastaks paremini inimeste ja ühiskonna vajadustele.

Tulevane pensionisüsteem peab arvestama muutustega Eesti rahvastiku vanuselises koosseisus ning olema paindlik, et inimesed saaksid ise teha valikuid, millal pensionäripõlve nautima jääda. Seejuures ei puuduta plaanitavad muudatused praegusi vanaduspensionäre ega seni väljateenitud pensioniosakuid.

ALUSTUSEKS TÄPSUSTAN, et Eesti vanaduspension koosneb nii seni kui ka tulevikus kolmest sambast.

Esimene pensionisammas on ette nähtud kõigile vanaduspensionäridele. Sellesse sambasse ei kogu inimesed ise raha ette, vaid selle samba pensioni makstakse samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega väljendub esimese samba pensionis ühiskonna solidaarsus ning tuleb tagada, et see süsteem kohtleks kõiki pensionäre võimalikult võrdselt.

Teine sammas on alates 1983. aastast sündinud inimestele kohustuslik. Sinna maksavad inimesed kaks protsenti oma palgast ja riik lisab neli protsenti palgast juurde. Otsustasime kabinetinõupidamisel lihtsustada teise sambaga liitumist ka aastatel 1970–1982 sündinud inimestele.

Kolmas sammas on see, mida inimesed saavad ise oma pangas vabatahtlikult vastavasse fondi koguda. Teisest ja kolmandast sambast algavad väljamaksed siis, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka.

KEHTIVA PENSIONISÜSTEEMI muutmise juures on meil mitu põhimõtet, millest juhindume. Peamine on, et inimeste reaalselt töötatud aastad oleksid ka pensioniarvestuses esimeses sambas samaväärsed. Riik peab kõrgelt hindama iga oma inimest, sõltumata tema ametist ja töötasust. Sissetulekute suur ebavõrdsus ei tohi edasi kanduda inimeste pensionäripõlve.

Plaanime pensionireformi rakendamiseks piisavalt aega, et tagada sujuv üleminek. Aastatel 2020–2036 on üleminekuperiood, kus pensioni esimeses sambas võetakse võrdselt arvesse sissetulekut ja tööstaaži. Alates 2037. aastast sõltub esimene pensionisammas ainult töötatud ajast.

Palga suurus kajastub ka edaspidi teise pensionisamba väljamaksetes ning soovi ja võimaluse korral on inimestel alati võimalus liituda vabatahtliku kolmanda sambaga.

Vanaduspensionide süsteemi ebaõiglastele külgedele on osutatud juba pikki aastaid ning võimalike muudatuste üle on ühiskonnas debateeritud. Üsna üheselt on selge, et peame vähendama ühiskonnas ebavõrdsust ja tagama kõigile inimestele väärika vanaduspensioni. Praeguse süsteemi puudusi tunnistavad seejuures ka selle loomises osalenud inimesed. Nad möönavad, et muudatused on vajalikud.

Lisaks on valitsuse plaanitavate muudatuste jõustumise korral inimestel edaspidi võimalik valida oma pensionile­mineku iga, saada pensioni osaliselt ning vajadust mööda katkestada ja jätkata oma väljamakseid. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas muutustega meie demograafias, seome riikliku vanaduspensioniea alates 2027. aastast oodatava elueaga. Selles kõiges väljendub süsteemi tulevane paindlikkus.

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine on üks valitsusliidu neljast põhieesmärgist, mille nimel me iga päev töötame. Pensionisüsteemi seniste kitsaskohtade parandamine ja pensionide solidaarsuse tagamine on selge samm võrdsema ühiskonna poole.

Palga suurus jääb pensionide suurust mõjutama ka edaspidi, aga märksa õiglasemal määral. Meie selge eesmärk on tagada kõigile oma inimestele väärikas pensionäripõlv.

Seotud lood
30.05.2020 02.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto