ALANUD AASTA riigieelarve 9,66 miljardit eurot on ära jagatud nii, et kõik Eestile strateegiliselt olulised valdkonnad saaksid oma osa. Uue eelarve eesmärk on majanduskasv. Kui kasvab majandus, kasvavad ka maksutulud ning me saame suunata meie ühist raha rohkem nii julgeolekusse kui üldise heaolu parandamisse ja rahvaarvu kasvatamisse.
Eesti majanduse kasvuväljavaated on head: alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu hoogustumist 2,5 protsendini, mis teeb silmad ette eelmisele ja üle-eelmisele aastale. Kust see kiirem kasv tuleb?
Eesti on avatud majandusega riik ning loomulikult mõjutavad meid kõige enam arengud piiri taga. Sel aastal on meie lähinaabrite Soome, Läti, Leedu ja Venemaa majandusolukord paranemas. Eesti ettevõtetele tähendab see suuremaid ekspordivõimalusi ja ühes sellega suuremat tulu.
Majanduse arengut stimuleerivad hüppeliselt kasvavad riigi investeeringud ja euroraha kasutamine. Koos riigi kaasfinantseeringuga on euroraha toel tehtavatele projektidele riigieelarves selleks aastaks ette nähtud veidi üle miljardi euro.
Ka maksumuudatused toetavad majanduskasvu. Hotelle ja turismitalusid aitab uue valitsuse otsus jätta majutusasutuste käibemaks üheksale protsendile. See on muu hulgas tähtis seepärast, et välisturistide teenindamine tähendab nende raha tulekut Eestisse.
Ettevõtlust toetab otsus jätta ära diislikütuse aktsiisitõus järgmise aasta algul, sest suurema osa müüdavast diislikütusest tarvitavad Eestis ettevõtted.
TÄNU MAJANDUSKASVULE läheb inimeste elu sel aastal paremaks. Keskmine palk kasvab prognoosi järgi 5,5 protsenti. Samas tempos peaksid tõusma ka pensionid: uus riigieelarve näeb ette keskmise vanaduspensioni tõusu 20 euro võrra, 416 euroni. Poliitiline otsus on, et keskmine pension jääb endiselt tulumaksuvabaks. Neid pensionäre, kes elavad üksi, toetab riik lisaks 115 euroga aastas. Ühtekokku oleme pensionideks eelarves ette näinud 1,67 miljardit eurot.
Riigikaitselised kulud kasvavad, ulatudes 481 miljoni euroni. Lisaks kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) oleme kokku leppinud liitlaste kohaloleku kulude finantseerimise ning järgmisel aastal käivitame täiendava kaitseinvesteeringute programmi. See on seni suurim summa, mis ületab ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud taset, ulatudes peaaegu 2,2 protsendini SKT-st.
Ühtlasi oleme pidanud eelarvet koostades silmas, et kasvaksid ennekõike õpetajate, politseinike, päästjate ning sotsiaal- ja kultuuriala töötajate palgad. Meie siht on tõsta õpetajate keskmine palk ülejärgmiseks aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest. Palgakasv teistes valdkondades on samuti võimalik, kui leiduvad kokkuhoiukohad või saavad teoks uued reformid.
LOOMULIK ON, et riik ei võta tulumaksu inimestelt, kes teenivad alampalka või sellega sarnast palka, sest neil on niigi raske toime tulla. Seetõttu saavad ligi 100 000 töötajat, kelle aastatulu jääb alla 7818 euro ehk keskmiselt alla 651,5 euro kuus, juba 2017. aastal taotleda tulumaksu tagasimakset. Selleks tuleb minna maksuameti kodulehele ja esitada taotlus koos tuludeklaratsiooniga.
2018. aastal asendub tagasimaksesüsteem juba kõrgema maksuvaba tuluga madalat ja keskmist palka saavatele inimestele. Selleks tõuseb kuni keskmist palka saavate töötajate maksuvaba tulu 2018. aastal 500 eurole kuus. Nii jääb inimestele kätte rohkem raha, et katta oma vajadusi, säästa või investeerida. Samuti on tähtis, et keegi ei hakka ka pärast maksumuudatusi maksma oma sissetulekult tulumaksu rohkem kui 20 protsenti.
Keskmist ja madalamat palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine toetab majanduskasvu, sest maksude vähendamise tõttu inimestele kätte jäänud raha jõuab tagasi tarbimisse ning kasvatab majandust ja maksutulu. Madalama maksukoormuse tõttu vähenev surve tööjõukulude kasvuks aitab aga hoida meie ettevõtete konkurentsivõimet ja töökohti Eestis.
LASTEGA PEREDE heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus. See tähendab, et kolme lapsega pere saab alates juulist toetust 500 eurot, nelja lapsega 600 eurot ja seitsme lapsega 1000 eurot kuus. Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.
Lastega perede toimetulek paraneb ning kui võtta kokku kõik uued ja juba varasemast kehtivad toetused ja hüvitised, siis üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesuslõksu sattumist. Loodame, et nii hakkab ka meie rahvaarv tasapisi kasvama.
Seda kõike teeme nii, et valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis 0,2 protsendiga SKT-st. See tähendab, et Eesti riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras.