UUS VALITSUS, õigemini valitsus ühe uue erakonnaga, on saanud juba üle kuu ametis olla. Selle lühikese aja jooksul on kõigil olnud võimalik tutvuda ka tehtavate reformide ja maksutõusudega. Ühed plaanid väärivad kiitust ja teised laitust, nagu paratamatult ikka ja alati kipub olema.
Vasakpoolse ja sotsialistliku ideoloogia olemus tugineb rikkuse ja ka vaesuse ümberjagamisel. Selmet keskenduda rikkuse loomisele ühiskonnas, et seda siis abivajajatele suunata, keskenduvat sotsialistid raha ühest taskust teise tõstmisele. Nii on ka plaanitava maksureformiga ehk astmelise tulumaksu juurutamisega.
Tasub kohe ära märkida, et uus valitsus jõudis juba koalitsioonilepinguga kogu rahvast petta. Aastal 2017 ei saa mitte ükski madalapalgaline ühtki soodustust. IRL-i lubatud madalapalgaliste tulumaksutagastusele ehk niinimetatud Partsi munade reformile tõmmati kriips peale ja 500-eurone tulumaksuvaba miinimum jõustub aastal 2018. Alanud aastal võime seega kollektiivselt rõõmust hõisata üksnes alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu üle ning oma rahakotti kergendada või siis siirduda üle piiri Läti majandust toetama.
PARAKU ON väga vähe tähelepanu pööratud tulumaksuvaba miinimumi tõusu tõelisele olemusele. Mida need astmed maksusüsteemis tegelikult tähendavad?
Kui vaadata neid lähemalt, avastame hirmutava tõsiasja: Eesti astmeline tulumaks tuleb ainulaadne kogu maailmas, sest suurim maksuprotsent hakkab olema keskklassi inimestel. Tulumaksuvaba miinimum ehk esimene aste hakkab olema 500 eurot kuus, teine aste jääb vahemikku 500–1200 eurot ja sellelt makstakse tavapärased 20 protsenti tulumaksu. Kolmas aste jääb 1200 ja 2100 euro vahele, kuid siin läheb asi huvitavaks. Tulumaksumäär on ikka 20 protsenti, kuid iga teenitav lisaeuro vähendab maksuvaba tulu määra nii, et astme ülemise serva juures (2100 eurot) on see langenud nullini. Maksuvaba tulu langus on seega jagatud kogu astme pikkuse kohta 500 eurost nullini ning seetõttu langetab iga sellel astmel täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu piiri ligi 0,5555 euro võrra.
Eelnevast johtuvalt tuleb kolmandal astmel maksta iga täiendavalt teenitud euro eest tulumaksu 20 senti ja lisaks tuleb tulumaksu maksta tollelt 0,5555 eurolt, mille võrra maksuvaba tulu langes. Nii kujuneb 1200 ja 2100 vahele jääva euro tulumaksu protsendiks 31,11.
Selline maksusüsteem on fenomaalne ja seda üksnes negatiivsel viisil. Maksustada protsentuaalselt kõige kõrgemalt just neid palgatöötajaid, kelle sissetulek on napilt üle Eesti keskmise ning kes peaksid kujundama tugevat keskklassi, näitab vaid uue valitsuse kahepalgelisust. Samal ajal on kõrgepalgalistel ehk üle 2100 euro kuus teenivatel inimestel tulumaksumäär taas ühtlaselt 20 protsenti.
See, kas astmeline tulumaks peaks olema või mitte, on poliitiline otsus, kuid seda peab ka julgema tunnistada. IRL üritab seda kahjuks peita demagoogia varju ega julge tunnistada, et ta andis Keskerakonnale ja sotsiaaldemokraatidele järele ning nõustus astmelise tulumaksuga. Kui soovite olla valitsuses, siis võtke ka vastutus!
KONSERVATIIVIDE parempoolne ettekujutus maksureformist näeb samuti eelkõige madalapalgaliste olukorra parandamist. Selleks on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine üks efektiivne meede. Kuid mõistlikum oleks tõsta ka üldist tulumaksumäära mõne protsendipunkti võrra, mitte tekitada 31,11-protsendiline maksumäär keskklassile.
Praeguse uue, vasakpoolse valitsuse tegevust vaadates tekib ka hirm, et peagi minnakse taas auto- ja kinnisvaramaksu kehtestamise juurde, mis tekitab vaid kihistumist ning pärsib majanduskasvu.
Valitsuse peamine ülesanne peab olema ettevõtluse soodustamine ja tööjõumaksude alandamine, mitte üldise maksukoormuse tõstmine ja sotsialismi kehtestamine, mis on juba eos läbi kukkunud.