Armsad viljandlased kodus ja kaugemal!

Lubage mul kogu südamest õnnitleda teid uue, 2017. aasta saabumise puhul. Võtke vastu sümboolne ja sõbralik käepigistus ning sellega parimad soovid algavaks aastaks.

Olen päris kindel, et 2017. aasta toob Viljandile hulgaliselt uut ja rõõmustavat. Viljandlased on uhke rahvas. Erakordselt uhke. Me hindame oma kodulinna väga kõrgelt ja peame tema tulevikuväljavaateid võrreldavaks maailma tuntuimate paikade omaga. Oleme südames veendunud, et saabub aeg, mil vähemalt iga eurooplane, kui mitte maailmakodanik teab Viljandi nime kuuldes kindlalt, kus see asub ning mille hea ja kasulikuga siin tegeldakse.

Antagu mulle selline uusaasta-eufooriline humoorikas suurustlemine nüüd andeks, kuid olen tajunud, et paljud kaaslinlased alateadlikult just niiviisi tunnevad, kui nad Viljandi käekäigu, tuleviku ja arenguvõimaluste üle mõtlevad. Vahest on see põhjus, et Viljandi linnal on suhteliselt tagasihoidlikust rahvaarvust hoolimata uhke kutseline teater, kontserdimaja, kultuurikeskus, kergejõustiku- ja jäähall ning õige pea ka korralik kino. Küllap on paljud kaaslinlased kogenud väliskülaliste siirast üllatust, kui nood kuulevad, et meie linnas on näiteks suur ja uhke repertuaariteater.

Tunnistagem endale: meie kujutlusis on Viljandi tegelikust vähemalt kümme korda suurem.

Kunagi lugesin üht huvitavat usutlust tuntud laulukirjutaja ja saksofonisti Avo Tammega (teate küll, härrasmehega, kes on kirjutanud kuulsa «Mustamäe valsi»). Muu hulgas rääkis ta sellest, kuidas ta oli alustanud saksofonimängu õppimist võrdlemisi hilja – küpses eas. Toona oli ta võtnud eesmärgiks saada New Yorgi parimaks džäss-saksofonimängijaks. Ta harjutas väga usinalt iga päev, kuid... temast ei ole saanud New Yorgi parimat saksofonisti. Ometi sai temast väga hea muusik ja laulukirjutaja. Selle loo võttis ta kokku nii, et ei maksa karta seada latti väga kõrgele, sest isegi kui pärast põhjalikku ja usinat treenimist sellest ikkagi üle hüpata ei õnnestu, avastate hiljem, et olete ometi saavutanud võime ületada silmapaistvalt suuri kõrgusi.

Tahan meile kõigile soovida samasugust optimismi ning rõõmsat visadust heade eesmärkide poole püüdlemisel. Samas võimet hoiduda pettumusest, kui seatud eesmärgid sajaprotsendiliselt ei täitu, ning tunda heameelt selle üle, mida saavutada õnnestus. Võitku ikka rõõm kurbust, valgus pimedust, õndsus õnnetust!

Head uut aastat, kallid kaaslinlased! Hoidkem üksteist ning hooligem nii lähedastest kui võõrastest ja toogu uus aasta meile palju rõõmustavat! Head uut aastat, väike armas, ent võimas Viljandi!

Sõbralikult tervitades
Ando Kiviberg,
linnapea