VILJANDI LINNAVOLIKOGU novembrikuu istung algas sellega, et opositsiooni liikmed algatasid abilinnapea Kalvi Märtini umbusaldamise. Mõned koalitsiooni kuuluvad poliitikud ja Sakala ajakirjanikud nimetasid seda PR-ürituseks, teised linnakodanikud järjekordseks suvaliseks poliitiliseks kakluseks. Et ma ei nõustu kummagi lahterdusega, pean vajalikuks põhjendada, miks on opositsioon otsustanud veel aasta lõpus abilinnapead umbusaldada.
Kõigepealt olgu öeldud, et ühe inimese suhtes umbusalduse avaldamine pole meelepärane tegevus kellelegi. Probleemi teravik suunatakse konkreetsele isikule ning kuigi tähelepanu soovitakse juhtida tööalastele puudujääkidele, võib umbusaldusavaldus teda solvata.
Siinkohal pean vajalikuks märkida, et Kalvi Märtinile on raske midagi tööväliselt ette heita, sest väljaspool tema ametikohustusi mul temaga kuigivõrd kontakti pole. Volikogu liikmete ülesanne on aga hinnata, kas nende ametisse kinnitatud inimesed tulevad tööga toime. Sedakorda leiab opositsioon, et abilinnapea pole talle seatud ootusi täitnud, ning seetõttu ongi umbusaldamise ette võtnud.
UMBUSALDUSAVALDUSES toovad üheksa linnavolikogu liiget välja kolm põhjust, miks Kalvi Märtin tuleks ametist tagasi kutsuda: sagedased konfliktid linnaelanikega ja suutmatus nendega suhelda, suur kaadri voolavus tema haldusalas ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (PKT) projektide küsitav kvaliteet. Kahe esimese puhul kaalus opositsioon pikalt, kas lisada need etteheited umbusaldusavaldusse või mitte.
Me oleme nõus, et juhtival kohal töötades ei saagi kõigile meeldida ja vastuolud on paratamatud. Otsustamatus on mõneski mõttes halvim otsus ning seetõttu sünnivad aeg-ajalt valikud, millega mõnigi linna huvirühm rahul ei ole. Ent viimase poolteise aasta seest leiab mitu sellist juhtumit, et pelk diskussioon linna ja linlaste vahel on kasvanud suuremat sorti vastuseisuks. Nende põhjuseks on olnud linnavalitsuse tegevusmuster, mille puhul kõigepealt otsustatakse, siis diskuteeritakse ning mõnikord vaadatakse ka juba tehtud otsused üle või silutakse kordasaadetut.
Eriti näeb seda Kalvi Märtini ametikoha vastutusalas. Näidetena võib välja tuua Lina tänava puude langetamise, Näituse tänav 4b detailplaneeringu saaga või Riia maantee 38 korterite üürihindade järsu tõstmise. Kõikide puhul on linn saanud negatiivset tähelepanu ning raisatud on jõudu ja energiat juhtumite peale, mida saanuks kiiremini ja inimlikumalt lahendada.
Milleks langetada järjepanu otsuseid, mida peab korrigeerima või ümber tegema?
PKT PUHUL ON linnavalitsus korduvalt väitnud, et Viljandi peaks olema õnnelik selle 1,3 miljoni euro üle, mille selle meetme esimesest voorust Kantremaa tööstusala taristu arendamiseks sai. Samas tuleb arvestada, et see on ettevõtluskeskkonda vaid murdosas arendav objekt, nagu on Sakala vahendusel tõdenud ka Kantremaa läheduses tegutseva ettevõtte Kolmeks juht Leho Haldna. Viljandi kesktelje ehk Tallinna tänava ja sealhulgas linna keskväljaku arendamise projekt jäi aga rahastuseta. Ja mitte konkurentsisõela tiheduse, vaid plaani puudulikkuse tõttu.
PKT esimesest rahastusvoorust jäi Viljandimaal välja jagamata lausa 2,75 miljonit eurot. Linn pidanuks esitama lihtsalt projekti, mis vastanuks konkursi minimaalsetele tingimustele, ning oleks raha saanud. Paraku ei suudetud seda teha, kuigi ajaraam oli siin veel poolteist aastat tagasi sama nagu näiteks Haapsalus ja Kuressaares. Viimasena nimetatu küsis raha kesklinna teede ja tänavate ajakohastamiseks ning suutis saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt selleks 2,8 miljonit eurot.
Seega ei olnud asi ka selles, nagu olnuks objekt, millele linn rahastust küsis, ebastandardne. Eeltöö oli lihtsalt nõrk. Peamine puudus kogu projekti puhul oli, et kusagilt ei paistnud ettevõtluskeskkonna tugevnemist. Juttu oli uuenenud keskväljakust ja paremast teedevõrgust, kuid polnud ettekujutust, kuidas tooks see kõik linna rohkem töökohti ja külalisi.
TÕSI, PKT TEINE VOOR seisab ees ja sealt võib Viljandi kesklinna arendamiseks uuesti raha küsida. Seega pole justkui midagi katki. Samas tasub vaadata volikogu möödunud kuu otsust, millega võeti rahalisi kohustusi 180 000 euro piires kesklinna avaliku ruumi projekteerimiseks. Praeguseks on teada, et projekteerimistööd lähevad maksma 130 000 eurot ja sellele lisandub käibemaks.
Tähelepanelikuks teeb opositsiooni liikmeid aga volikogule otsustamise aluseks antud dokumentide kvaliteet. Need tekitasid ebakindlust ka koalitsiooni liikmetes: oktoobris, kui küsimus esimest korda hääletusele pandi, polnud nad nõus projekteerimistööde eelnõule oma häält andma. Isegi novembrikuu istungil tegi Reformierakonna liige Tauno Tuula eelnõu kvaliteedi kohta asjakohaseid märkusi, kuid lõppkokkuvõttes koalitsiooni hääled pidasid ja eelnõu võeti vastu.
Kokkuvõttes on tolle otsuse eelnõu indikaator sellest, et Kalvi Märtini vastutusala juhtimine on puudulik. See paneb paratamatult küsima, kas teiseks PKT vooruks suudetakse nõuetele vastav projekt esitada. Opositsioon kardab senist tööd analüüsides, et ka teine voor kujuneb linnale pettumuseks.
UMBUSALDAMINE LÄHEB läbi vaid juhul, kui volikogu enamus seda toetab. Seega on Kalvi Märtini ametis püsimine suuresti koalitsiooni otsus. Opositsioonina oleme meie oma arvamuse öelnud ning sellest lähtudes me ka hääletame. Kui koalitsioon otsustab siiski umbusaldusega mitte kaasa tulla, peame seda linnavalitsuse kiituseks Kalvi Märtini töö suhtes ning võime oletada, et samasugune töökultuur leiab linnavalitsuses toetust veel kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni.