Politseimaja lahtiste uste päev pani kainestuskambri asuka protestima

Politseimaja lahtiste uste päev oli ühesuunaline ehk sisse ja välja said käia need, kes olid vabatahtlikult korrakaitsjate tööd uudistama tulnud. See ei meeldinud sugugi ainsale kainestusmaja kliendile, kes läbi raudukse sajatusi pildus ja kõiki kohtusse kaevata lubas.

Kella 11-ks kogunes Viljandi politseimaja juurde enam kui sada huvilist, kelleks enamasti olid lasteaiaealised lapsed koos vanematega. «See on tõesti üllatus, et teid nii palju on,» tunnistas politseimaja juht Künter Pedosk, kui politseinike spordisaalis külalistele tere ütles. «Aga see on meeldiv üllatus.»

Pedosk tõdes, et viimasel ajal on huvi politseitöö vastu suurenenud ja ka abipolitseinike hulk kasvab. «See on muidugi väga tore.»

Et rahvast oli arvatust enam, jagati külalised kahte suurde rühma ning mindi politseinike tööd uudistama. Arestikambris sai lastele ja nende vanematele selgeks, et korrakaitsjate tööga pole sugugi kõik rahul. Oma häälekat vastuseisu Eesti korrakaitsele avaldas ainus kainetuskambris aega veetev mees, kes lubas läbi raudukse karjudes esmalt politseinikud oma rahu rikkumise eest kohtusse kaevata ning läkitas siis veel sajatusi.

See kainestuskambri uks oli kolmapäeva ennelõunal üks vähestest, mis jäigi lukku ning kuhu uudistajad sisse piiluda ei saanud. Ka arestikambrid, kus istuvad pikemaks ajaks kinnipeetud kahtlusalused, hoiti lukus.

«Kes meil arestimajas on?» küsis patrullipolitseinike juht Alar Sadam lastelt.

«Pätid!» hüüdsid kaks poissi kiirelt. «Ja vangla!» lisas üks.

Seepeale seletas Sadam külalistele, mis on vahe vanglal ja politsei arestikambril ning kuidas erineb neist veel kainestuskamber. «Paljudele tuleb üllatusena, et kainestuskambris olemise eest politsei raha ei küsi ja trahvi ei tee,» selgitas Sadam. «Kainenema tuuakse inimene tihti selleks, et ta ei langeks ise kuritegevuse ohvriks või on tal vaja aega rahunemiseks.»

Sadam nentis, et nii kainetus- kui arestikambrisse paigutatud inimesi peavad politseinikud väga hoolikalt valvama, sest nii mõnigi soovib seal panna käe oma elu külge. «Mitmel korral on valvurid avastanud, et inimene on end oma riietega üritanud üles puua, ja palju inimesi on siin ära päästetud,» sõnas ta. «Nii mõnelgi on tulnud kambris ka täiesti alasti olla, et ta endale ohtlikuks ei muutuks.»

Lisaks arestikambrile said huvilised näha, kuidas politseinikud hoiavad kaamerate abil ühest ruumist kogu linnal silma peal, kuidas töötab välijuht ning millised on politseinike relvad ja sõidukid.