Viljandi pärimusmuusika aida suure saali täitsid 23. veebruari õhtul need, kes olid saanud kutse tulla Kalevipoja vastuvõtule. Inimesi oli kõikjalt maakonnast.
Kalevipoeg avas peo karjasesarve puhudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Polli kandist oli Viljandisse sõitnud linnuteadlane Olav Renno, Karksist külavanem Tarmo Simson koos juuksurist abikaasa Malvega, Kärstnast ühiskonnategelane Maie Perve, Karksi-Nuiast noortekeskuse juht Indrek Palu, Pärilt Lilian ja Leho Estorn. Kohal olid Kolga-Jaani kooli direktor Jüri Teras õpetajast abikaasa Kailiga ning Pärsti talupidaja Tarvo Printzmann abikaasa Kristeliga, kes on Kildu koolis õpetaja... Tervet saalitäit üles lugeda läheks pikale.
«Ilus kutse oli postkastis ja nii ma tulingi,» sõnas karksinuialane, Iivakivi juhataja Heiki Arro.
Kalevipoja asemel Kalev ise
Viljandis korraldatava vastuvõtu peategelaseks oli leitud suisa Kalev ise — Olustvere muusik Kalev Saarva, kes kandis sel puhul eepose kangelasele kohast riietust ja kasetohukirjalist karjasepasunat. Seda ta hakatuseks puhuski.
«Tänane pidu on mõeldud teie töö tunnustamiseks,» lausus Kalevipoeg rahva ees seistes ning palus esinema Tuhalaanes elavad muusikud Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri. Kõlasid mõtlikud laulud karjasepõlvest ja kodust.
Vastuvõtjast Kalevipoeg oli oma kõne sissejuhatavad sõnad laenanud Karksi-Nuias elavalt värsisepalt Jüri Tamtikult, kes oli need kirjutanud just selle kohtumise puhuks: «Kalevipoeg nõnda külvab / Taara tarkust rahva rinda... /Kalevite kants et kestaks, / kõigil jätkuks leiba, tööd, / rahvas hoolivusest vestaks, / eal ei korduks orjaööd.»
Sellele järgnenud kõnet kandsid Viljandi omaga enam-vähem ühel ajal ette veel üheksa Kalevipoega. Juttu oli Eesti põllust, mida on haritud Vene ja Saksa adraga ning kastetud eestlaste verega, ning meie vabadusvõitlusest Lembitu ajast kuni Kuperjanovini välja.
«Riik — see oleme meie kõik oma suurte ja väikeste tegudega,» rõhutas Kalevipoeg.
Siis hakkas seinal jooksma teleripilt. Rahvas võis jälgida, mis toimus Tallinnas nukuteatris, ning elada häälekalt kaasa Ivo Linnale ja Anti Kammiste ansamblile.
Esimesed neli olid Alo Mattiiseni 1988. aasta isamaalised, Jüri Leesmendi sõnadele loodud laulud «Lootuses», «Sind surmani», «Isamaa ilu hoieldes» ning «Eestlane olen ja eestlaseks jään». Kui kätte jõudis «Mu isamaa armas», laulis juba kogu saal.
Seejärel pakuti šampanjat, kohvi ja sünnipäevakooki, et pidu oleks ametliku vastuvõtu moodi. Teises saalis sai tantsida. Paraku lahkusid paljud esimesel vaheajal.
«Ootused olid suuremad,» lausus Heiki Arro, kes isamaaliste laulude seeria järel samuti koos kaaslinlastega ära läks. Teda, varakult kohale tulnut, hämmastas, et ehkki rahvas oli kutsutud kella poole kaheksaks, algas üritus alles kell kaheksa. Suurem osa tegevust seisnes nukuteatrist ülekantavale telepildile kaasaelamises.
Korraldas Sääsküla huviklubi
Peaaegu üle-eestilise Kalevipoja vastuvõtu korraldas Kodanikuühiskonna sihtkapitali, Kanal 2 ja Kuma toel Sääsküla huviklubi. Nimetatud ühendus tegutseb Ambla valla Arulepiku talus show-meister Arlet Palmiste käe all.
«Vabariigi sünnipäeval tänab riik oma teenekaid kodanikke,» on öeldud klubi kodulehel. «Aga paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.»
Kümnes kohas korraldatud üritus oli riigi aastapäeva tähistav alternatiivne vastuvõtt. Keda sinna kutsuda, otsustasid kodanikerühmad ettepanekuid esitades ise.
VASTUVÕTT
Kalevipoeg võttis silmapaistvaid kodanikke korraga vastu kümnes paigas.
• Peale Viljandi Tallinnas (kahes kohas), Kohtla-Järvel, Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Raplas ja Haljalas. Kõikjal oli Kalevipoja osatäitja leitud kohapealt.
• Keskne tegevus leidis aset Tallinna nukuteatris ning kanti üle kõikjale.
Allikas: www.kodanikud.ee