Margikogumise magusaim osa on jaht

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg-ajalt sirvib Aarne Selge oma
margikogu ka lihtsalt silma rõõmustamiseks.
Aeg-ajalt sirvib Aarne Selge oma margikogu ka lihtsalt silma rõõmustamiseks. Foto: Marko Saarm

Trükkaliametit pidav Aarne Selge on marke kogunud lapsepõlvest saadik. Praegu on see filatelistide seas teada-tuntud mees keskendunud oma Rootsi kogu täiendamisele.

Küsimusele, kas tema harrastus ei tee mitte viimseid hingetõmbeid ega hakka välja surema, vastab Selge: «Üheksakümnendatel tahtis üks Mehhiko kunstnik, kes minuga marke vahetas, kihla vedada, et aastaks 2000 on filateelia maa pealt kadunud. Praegu on 2016 ja hinnad maailmas aina tõusevad. Kui vaadata uhkemaid margioksjoneid, siis miljonärid panevad oma üleliigset raha sinna alla. Ka hiinlased on hakanud oma marke ostma ja venelaste hinnad tõusid. Tõsi küll, meil see harrastus siin ikka kahaneb, jah. Vanad surevad eest ära ja noori peale ei tule.»

Koguja sõnul sõltub ühe margi hind sellest, kui palju inimesi seda parasjagu himustab. Loomulikult mõjutavad ka tiraažid ja nominaalväärtus. «Üks Paide filatelist müüs oksjonil Põhja-Koreas välja antud Pele marki, mis maksis mõne kroonisendi. Just samal ajal tunnistati Pele aga kõigi aegade suurimaks sportlaseks ja siis läks järsku selliseks ülepakkumiseks, et mark leidis uue omaniku 40 dollariga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles