Kohmakas puntratants tühjas majas

Marko Suurmägi

FOTO: Elmo Riig / Sakala

VILJANDISSE uue gümnaasiumi loomine meenutab rohkete tempomuutustega tantsu kolmele. Vahepeal liigutakse kiirusega, mis meenutab olümpia 100 meetri finaali, ja jäädakse siis pikaks ajaks toppama.

Kõige keerulisemaks muudab ükskõik mis suunas või kui suure kiirusega liikumise siiski see, et iga samm tuleb kolmel tantsijal täpselt kokku leppida, sestap meenutabki tulemus nõtke tango asemel kohmakat puntratantsu.

VILJANDI, haridusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) ühised püüdlused gümnaasium luua algasid ülihoogsalt. Kui idee kaotada senised gümnaasiumid ning luua uus, riigile kuuluv ja ainult keskkooliklassidega kool avalikkuse ette jõudis, olid poliitikud tagatoas juba nii mõndagi selgeks vaielnud.

Nii võiski rahvale kuulutada, et plaan on panna loodav õppeasutus tööle 2011. aasta sügisel. Edasised vaidlused teemal kuidas ja kuhu riigigümnaasium asutada näitasid paraku, et algtempo oli valitud liiga kiire. Juba aprillis teatasid kooliloojad, et uus gümnaasium tuleb 2012. aastal.

Veel kevadeni liikusid mõtted ja paberid kolme osalise vahel kiirelt. Üks pakkus koolimajaks Valuoja hoone, teine pakkus selle hinnaks seitse miljonit krooni ja kolmas lubas, et vähemalt 55 miljonit tuleb maja ehituseks riigilt.

Siis saabusid suvi ja puhkus ning pärast seda on avalikkus ühisgümnaasiumi loomisest väga vähe kuulnud.

Valuoja koolimaja seisab tühi. Lapsed õpivad teist kuud kitsukeses Kaare koolis, sest kohe-kohe pidavat saabuma hetk, mil RKAS maja linnalt ära ostab. Paraku lükkub see pidevalt edasi. Pika vaikuse järel on mingid paberid nüüd taas liikuma hakanud.

Oluline on selgeks teha, kellel ja kui palju uut kooli üldse vaja on. Jätame kõrvale õpilased ja õpetajad, sest nemad saavad selles protsessis kaasa rääkida üsna vähe.

Linnajuhid kinnitavad küll siiralt, et õppeasutuse loomise peamine eesmärk on parandada Viljandis antavat haridust, aga kuidagi ei saa mööda vaadata ka uue gümnaasiumiga kaasnevast rahalisest võidust. Esiteks on Viljandi läinud kooli asutamise plaaniga riigile kosja justkui Eduard Vilde «Pisuhänna» tegelane Tiit Piibeleht: äiapapa rahadega.

Nimelt kavatseb linn müüa riigile seitsme miljoni krooni eest Valuoja koolimaja, ehkki sai sellesama hoone 1990. aastate algul riigilt endale tasuta. Veel suurem kasu tekib sellest, et riik võtab endale kohustuse maja ümber ehitada ja korda teha. See tähendab mõningatel hinnangutel kuni 70 miljoni krooni suurust kulutust.

Seega võivad viljandlased ettevõtmisest võita kümneid miljoneid kroone. Kui linnajuhid korrastaksid müügist saadud seitsme miljoniga veel Paalalinna kooli, võiksid nad 2012. aastal valijatele raporteerida, et nende tegutsemise tulemusena on kõik siinsed õppeasutused korda saanud. Haridusministeeriumi ja RKAS-i sekkumiseta seda tulemust kindlasti ei saavutata.

Haridusministeerium ei tegutse Viljandis sugugi omakasupüüdmatult. Nendele tähendaks riigigümnaasiumi projekti õnnestumine seda, et uus koolipoliitika ehk põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine saaks Eestis teoks spetsiaalse seaduseta.

Just need Viljandile paberil lubatud kümned miljonid kroonid on sülje suhu toonud paljude teistegi linnade juhtidele: tahaks ju ka! Konks on paraku selles, et siit alguse saav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise poliitika võib osutuda püramiid­skeemiks: tulu saab vaid tipus olija, niisiis Viljandi.

Äärmiselt raske on uskuda, et riik hakkab kõikjal Eestis koolimaju seitsme miljoni krooni eest kokku ostma ja siis 70 miljoni krooni eest remontima. See tunduks liiga ilus, sest selleks ei ole riigil raha. Ometi raporteerib haridusministeerium üha uutest linnadest, mille juhid soovivad gümnaasiumihariduse andmise riigile edastada.

Tempokalt alanud ettevõtmine on takerdunud kolmanda koolilooja, RKAS-i taha. Tegelikult on just tema praegu kõige olulisem osaleja, sest hoiab rahakotiraudu. Kahjuks on see kaugas üsna tühi.

Terve suve ootasid haridusministeerium ja linn, et RKAS-ile tööülesandeid jagav rahandusminister annaks ometi korralduse hakata valmistuma kooli loomiseks. Septembri algul see suunis küll tuli, kuid kummalise klausliga. Nimelt ei tohi RKAS Viljandi gümnaasiumi rajamisega uppi lüüa riigieelarve tasakaalu. See tähendab, et kogu raha, mida sel aastal kooli rajamiseks kulutatakse, tuleb pooleli olevate tööde arvelt.
Kooliloojad rahustavad, et kiiret pole. Aega on! Aga kas ikka on? Tegelikult on poliitikutel rahutuks tegevalt kiire. 2012. aasta septembrini jääb küll 23 kuud, aga 2011. aasta valimisteni vaid viis. Nagu teada, on valimised poliitiliste otsuste suurimad mõjutajad.

EI SAA ju kindel olla, et aprillis on haridusminister endiselt Tõnis Lukas. Millisele erakonnale läheb portfell siis? Kuidas näeb haridusreforme uus minister? Kas valitsus annab järgmisel aastal RKAS-ile õiguse kulutada nii palju raha, kui läheb vaja Viljandi gümnaasiumi loomiseks? Need on poliitilised küsimused, aga vastustest sõltub, millal Viljandisse uus kool tuleb ja kas üldse tuleb.

Seega sõltub siinse gümnaasiumi loomine peamiselt kahest asjast. Esiteks sellest, kui palju tahab ja suudab riigi praegune valitsus kooli loomiseks ära teha. Ja teiseks: kui tegevus jätkub peamiselt ühel kohal tammudes, oleneb kõik juba sellest, kes on tüüri juures 2011. aasta valimiste järel.

KRONOLOOGIA
Uue kooli loomine sai alguse veebruari keskel ja peab lõppema 2012. aasta sügisel.
• 15. veebruaril teatasid linnajuhid avalikkusele plaanist avada 2011. aasta septembris Viljandis koos haridusministeeriumiga uus gümnaasium.
• 25. veebruaril andis volikogu linnavalitsusele volituse alustada haridusministeeriumiga riigigümnaasiumi loomise läbirääkimisi.
• 9. märtsil sõlmisid minister Tõnis Lukas ja linnapea Kalle Jents ühiste kavatsuste kokkuleppe.
• 18. märtsil toetas valitsus haridusministri ettepanekut alustada Viljandisse kavandatava riigigümnaasiumi hoone rekonstrueerimist, mis läheb maksma ligi 55 miljonit krooni. Otsus ei tähendanud raha eraldamist.
• 9. aprillil leidsid Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) eksperdid, et Valuoja kooli hind on 7 030 000 krooni.
• 28. aprillil tegi volikogu otsuse luua uus gümnaasium Valuoja põhikooli hoonesse, kuid avamine lükati 2012. aastasse.
• 10. mail kirjutasid haridusminister Tõnis Lukas, Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus ja linnapea Kalle Jents alla ministeeriumi ja linna vahelisele riigigümnaasiumi loomise kokkuleppele.
• 3. septembril andis rahandusminister Jürgen Ligi RKAS-ile suunise, mis tähendas, et RKAS võib Viljandi gümnaasiumi rajamisega algust teha, kuid ei tohi selleks kasutada lisaraha.
• 23. septembril asutas haridusminister Tõnis Lukas Viljandi Gümnaasiumi.
• Praegu otsitakse koolile direktorit ning parimat arhitektuurilist lahendust.
Allikas: «Sakala»

Tagasi üles