iDeal kampaania

Inimesest sõltuvusse meelitamine teeb veelindudele halba

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade puhul meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Keskkonnaamet tuletab meelde, et veelinde ei tohi toita, sest lisatoitmine muudab isendid inimesest sõltuvaks ning teeb neile pikemas vaates halba.

Eestit asustavate metsloomade käitumist kujundavad oluliselt aastaaegade vaheldumine, kohakliima ja toidu kättesaadavus. Veelinnud on rändlinnud, kes sügisel rändavad ilma jahenemisest tingitud toidubaasi vähenemise ja veekogude jäätumise tõttu soojematele aladele talvituma. Sügisene toitmine annab luikedele ja partidele vale märguande talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda rändest loobuma. Inimese heausklik sekkumine koos pakasega võib aga lindudele saatuslikuks saada, kui nad rännakut ette ei võta.

«Inimesest lisasöötmisega sõltuvusse seatud veelindudel nõrgeneb looduslik füsioloogiline võimekus. Inimese lähedusega harjunud lindudel nõrgenevad kaitseinstinktid, see muudab nad kergemini kättesaadavaks saagiks röövloomadele ja halbade kavatsustega inimestele. Lisaks levivad ebatavaliselt tihedalt asustatud lisasöötmise kohtades kergemini haigused ja parasiidid,» selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Inimestega harjunud veelinnud võivad põhjustada liikluses ohtlikke olukordi või rünnata inimesi. Näiteks võib kühmnokk-luik, Eesti üks suuremaid looduslikke linnuliike, ebatavalistes oludes, ootamatu häirimise või haiguse tulemusena osutuda ohtlikuks ka inimese turvalisusele.

Seega ei ole mõistlik veelinde toita, vaid anda neile võimalus ilmade külmenedes ja loomuliku toidu kättesaadavuse halvenedes käituda oma looduslikult kujunenud tavade järgi.  

Tagasi üles