Veekeskust on vaja, kuid mitte iga hinna eest

Juhan-Mart Salumäe

FOTO: Erakogu

MÖÖDUNUD NÄDALAL otsustas Viljandi abilinnapea Janika Kivistik jagada sotsiaalmeediakanalis Facebook «Viljandi kodaniku» lehele minu tsitaati linnavolikogu õiguskomisjoni protokollist. Avaldasin arvamust täna linnavolikogu lauale jõudva veekeskuse aktsiaseltsi loomise eelnõu kohta. Tsitaat on järgmine: «Mina põhimõtteliselt ei ole selle eelnõu poolt. Minu meelest võiks selle lükata uue volikogu koosseisu tegevustesse.»

Võimalik, et abilinnapea tahab sellega vihjata, justkui oleksin ma veekeskuse loomise vastu. Siinkohal pean vajalikuks kinnitada, et ka mina soovin Viljandis näha veekeskust. Täna volikogu lauale jõudva eelnõu poolt ma aga ilmselt ei hääleta. Vähemalt mitte sellisel kujul eelnõu poolt.

Viljandi veekeskuse loomise saaga on olnud pikk ja piinlik. On selge, et praegune olukord ei rahulda kohalikke elanikke, kes soovivad veemõnusid nautida. Lisades siia, et meie õpilastele tuleb pakkuda ujumise algõpet, pole mõtet pikemalt keerutada teemal, kas Viljandisse on vaja paremaid ujumistingimusi või mitte. Küll aga tuleb meil küsida, millise raha eest me seda teeme ja mis on võimalikud tagajärjed. 

PRAEGUSE PLAANI kohaselt saaksid loodava 3800-ruutmeetrise veekeskuse suuraktsionärideks Viljandi linn ja vald. Mõlemad omavalitsused peaksid panema aktsiaseltsi loomisprotsessis 500 000 ehk kahe peale kokku miljon eurot. Umbes 250 000 eurot loodetakse lisaks saada eraettevõtjate abiga. Algkapital oleks sedasi kokku 1,25 miljonit. Kogu ettevõtmise maksumus oleks aga peaaegu viis miljonit eurot, sest veekeskuse reaalseks ehituseks on vaja veel ligi 3,75 miljonit eurot laenu, mida peab hakkama tagasi maksma.

Sellega kulutused ei piirne, sest linn ja vald hakkavad ostma veekeskust majandavalt aktsiaseltsilt ujumise algõppe teenuseid koolidele ja lasteaedadele kogusummas vähemalt 200 000 eurot aastas, millest linna kanda oleks esialgu umbes 135 000 eurot. Seega on plaanitav investeering suur ja vajab väga head ettevalmistust. Sellest minu hinnangul puudu jääbki.

Viljandi linnavolikogule on peale eelnõu enda saadetud üle vaadata plaanitava veekeskuse äriplaan koos asutamislepingu aluse ja võimaliku põhikirjaga. Kõige rohkem küsimusi tekitab neist äriplaan. Selles leidub nii näpukaid (näiteks on ühes kohas aastaseks külastajate arvuks pakutud 890 000 inimest) kui lihtsalt ebaloogilisi kalkulatsioone.

Viimati mainitu tõestuseks olgu välja toodud, et loodava veekeskuse personali sekka on arvatud turundusjuht, kelle palgaks on märgitud 1500 eurot, kuid kelle hallatav aastane eelarverida on kõigest 3000 eurot. Me võime küll rääkida, kuidas sotsiaalmeedia kasutamine on muutnud turundustöö odavamaks. Sellegipoolest on küsitav, kellele ja mida selle raha eest üldse reklaamitakse.

Kõige olulisem on aga, et kogu projekt tehakse kahasse Viljandi vallaga. Kõnelustest vallavolikogu liikmetega tuli välja, et nad pole linna laual olevat äriplaani näinudki. Kuuldavasti polevat see valla esindajate arvates tõsiseltvõetav äriplaan, mistõttu pole mõtet seda volikogu liikmetele näidata. Linna esindajad aga esitlevad seda kui ühte aktsiaseltsi lähtealust.

KOOSTÖÖD VALLAGA puudutab veel üks küsimus. Nimelt on kogu veekeskuse äriplaan üles ehitatud eeldusele, et kui Viljandi vald liitub Tarvastu ja Kolga-Jaani vallaga, paneb laienenud omavalitsus oma ühinemistoetuse Viljandi linna rajatavasse veekeskusesse. Ometi pole ühtegi garantiid, et see nii ka läheb. Viljandi valla liitumine kahe väiksema omavalitsusega pole jõudnud sinnamaalegi, et liitumistoetuse paigutamine oleks kuidagi kokku lepitud.

Ebakindlust on ka asukoha suhtes. Nimelt on veekeskus plaanitud spordihoone taha Viljandi tarbijate ühistu (VTÜ) pinnale ning Sakala veergudel on linnapea Ando Kiviberg kindlas kõneviisis öelnud, et sinna see ka tuleb. Ometi pole Viljandi linna- ega vallavolikogu saanud ühtegi kinnitust, et VTÜ annab selle territooriumi loodavale aktsiaseltsile niisama, nagu algul loodeti. Juttu on olnud müügist, aga ka see on seni kõigest jutt ja konkreetsetest summadest pole avalikult räägitud.

Kogu ettevõtmise juures tasuks küsida sedagi, kellele me veekeskust teeme. Kui lähtuda kohalike vajadustest, siis pole teada, kas viljandlastel oleks tarvis lainebasseini ja mõõtmetega 25 x 25 meetrit peabasseini. Linnapea on ajalehe veergudel rääkinud, et need aitaksid turismi elavdada. Mina pole aga kindel, et need kaks asja ilma hotelli, jõusaali ja iluteenusteta muudaksid veekeskuse turisti silmis piisavalt atraktiivseks, et Pärnu, Rakvere või Tartu asemel Viljandisse tulla. Kas selliseid (kalleid) aretusi on üldse vaja, et viljandlastele kvaliteetseid veemõnusid pakkuda?

VEEKESKUSE EHITAMINE on väga oluline otsus ning rääkides sellistest summadest, peame olema hästi ette valmistatud. Praegu pole mul linnavolikogu liikmena selget pilti sellestki, mida Viljandi vallavolikogu liikmed asjast arvavad, ning äriplaan tervikuna tekitab rohkem küsimusi, kui pakub vastuseid. Seega: milleks kiirustada?

Õiguskomisjonis väitis Ando Kiviberg: aktsiaseltsi on vaja kiiremas korras, et saaks taotleda ettevõtluse arendamise sihtasutusest pereturismi arendamise meetmest lisaraha. Arvestades aga, et selle meetme järgi peab ettevõttes aastas tõendatult käima vähemalt – pange nüüd tähele – 10 000 välisturisti, on üpris selge, et umbropsu midagi ära ehitada on rohkem kui riskantne.

Kokkuvõttes: 18 000 elanikuga linn väärib veekeskust, küll aga ei tohiks see piiratud eelarve puhul valmida nii-öelda iga hinna eest. Meil on veel objekte, mis karjuvad investeeringute järele, ning Viljandi edasine areng ei seisa vaid veekeskuse taga.

Kui ma õiguskomisjonis ütlesin, et otsusega võiks oodata volikogu uue koosseisuni, et järgmise nelja aasta jooksul saaks protsessi otsast lõpuni ellu viia, siis võib-olla läksin tõesti veidi liiale. Teisalt on minu meelest tähtis, et me vaataksime sellele plaanile vähemasti korraks uuesti peale ja teeksime eelnõu teise lugemise. Isegi kuu aja jooksul on võimalik seda eelnõu ja äriplaani tunduvalt paremaks muuta ainuüksi tänu sellele, et me saame selguse, missugustel tingimustel VTÜ oma krundi kasutusele annaks. Võiksime endile aru anda, et räägime investeeringust, mis seab meie linnale kohustusi vähemalt 20 aastaks.

Tagasi üles