Vaba mõte. Maanteefilosoofia ehk Viis asja, mida olen õppinud Poola teedel

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

Iga kord, kui mul on alanud puhkus, sõidan mööda sama marsruuti, mis viib muu hulgas läbi Poola idaosa. Isegi GPS-i pole enam vaja eriti vaadata – teekond on sedavõrd pähe kulunud. Ent vahel juhtub nii, et hakkad ka igapäevastes paikades nägema seaduspärasid ja allegooriaid, mida pole varem tähele pannud. Sel suvel jätsin Poola teedelt meelde viis õppetundi.

Esiteks. Augustówisse lõuna poolt sisse sõites jääb ringristmikust vasakule Orleni tankla, kust ma paari aasta eest kohvi ostsin. Olen kogu aeg teadnud ka bensiinijaama, mis asub ühest linnast väljudes ringristmikul paremat kätt. Aga et see on sama Augustówi Orleni tankla, jõudis kohale alles tänavu juunis sealt mööda sõites. Üks ja sama koht võib lihtsalt paista täiesti erinev olenevalt sellest, mis küljest läheneda. Seda tasub meeles pidada ükskõik millise eriarvamuse puhul, olgu siis teemaks pagulaspoliitika või see, kuhu perega puhkama sõita.

Briti näitekirjanik Tom Stoppard on rääkinud, kuidas ta oma tegelaste dispuutides esitab argumendi, lükkab selle ümber, seejärel kummutab vastuväite ja siis omakorda kummutamise. Niisuguse sisearutelu pidamine ei tähenda, et inimene peaks oma veendumusest loobuma. Aga veendumus püsib palju kindlamal alusel, kui ta oskab vaadata ka probleemi teist poolt ja teab, et kuigi hüvakule jääv tankla asub teiselt poolt tulles kurakätt, on see ikka sama. Muide, eriti raske on seda mõista pimedas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles