KIRI: Egiptus ja meie

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Egiptuses kestvad rahvarahutused panevad meid mõtlema, mida tähendab see maa eestlastele. Minu meelest väga palju. Egiptus oli esimene vana-aja riik, mille ajalugu õppisime kooli ajalootunnis. Sellel on väga pikk ajalugu.

Mulle jäid Egiptus ja sealne sügavate juurtega kultuur eriti kirkalt meelde usuõpetusest, mida jagati nii kodus kui koolis. Piiblilugudes järgnevad maailma ja inimese loomisele, pattu langemisele, Soodoma ja Gomorra hukkumisele ning esivanemate lugudele Joosepi lood.

Joosep müüdi Egiptusesse orjaks. Nimetatud mehe tõusude ja langustega elukäik pakub meile ajastust suurepärase ülevaate. Selle kaudu saame aimu Egiptuse tolleaegsest riigivalitsemisest, usundist ja loodusest. Vana testament võimaldab meil heita pilgu enam kui 4000 aasta tagusesse impeeriumi, Vana riigi ajastusse.

Need on Toora armastatumad lood, sest Joosep sai kõlbelise ja jumalakartliku eluviisi tõttu Egiptuse valitsejaks. Eesti koolilapsed kuulsid Niilusest, vaaraost ja Joosepist juba vallakoolis või algkoolis.

Ka suur rahvajuht Mooses kasvas ja sai hariduse vaarao õukonnas. Teine Moosese raamat algab peatükiga «Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal». Egiptuse nuhtlustest, sellest, kuidas jumal viis Iisraeli lapsed Egiptuse orjusekojast välja, 40-aastasest kõrberännakust ja tõotatud maale jõudmisest on iga põlvkonna inimesed õppinud elu- ja usutarkust. Nii jääb see, kuni kestab inimsugu.

Sellepärast ei saa me Egiptusemaal sündiva suhtes ükskõikseks jääda ka nüüd ja tulevikus. Loodame, et seal saabub taas aeg, millest rääkis opositsiooni juhiks pürgiv Mohamed ElBaradei, kes tervitas uut Egiptust, kus kõik inimesed elavad vabalt ja väärikalt.

Tagasi üles