TÖÖ- JA PEREELU ühitamine on sageli tõeline katsumus, mis päädib ühe vanema, enamasti ema tööelust eemalejäämisega. Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga positsiooni tööturul.
Vanemapuhkus ja naised tööturul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikelastega on kodus harilikult emad ning suurem osa (63 protsenti) neist jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist. Suur osa emadest naaseb tööle alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni – lõpeb. See on tööturu kontekstis väga pikk töökatkestus.
Eri analüüside tulemustest võib järeldada, et leidub emasid, kes soovivadki lapsega võimalikult kaua kodus olla. Teisalt viitavad andmed sellele, et emade pika töökatkestuse põhjuseks on ka vähene paindlikkus töötamise ja puhkamise kombineerimisel, hoolduskoormuse vähene jagamine ema ja isa vahel ning väikelastele mõeldud taskukohaste lapsehoiukohtade nappus.
SENISEST PAINDLIKUM vanemapuhkuste süsteem võimaldaks vanematel soovi korral sedavõrd pikka töökatkestust vältida. Oluline on, et lapse emal ja isal oleks võimalus teatud perioodil täielikult väikelapse kasvatamisele keskenduda. Samas on palju vanemaid, kelle töö võimaldab tööülesandeid edukalt täita ka lapse kõrvalt.
On vanemaid, kes soovivad oma tööd osakoormusega jätkata, ja neid, kes soovivad väikelapse kasvatamise kõrval võtta vastu uusi tööalaseid väljakutseid. Samuti lubavad tänapäevased lahendused teha paljudel ametikohtadel kaugtööd, töötada paindlikel kellaaegadel, töötada erineva koormusega eri tööandjate heaks ja muud säärast. Seetõttu on vajalik, et vanemapuhkuste süsteem arvestaks perede soovide ja vajadustega. See peab andma vanematele piisavalt valikuvõimalusi oma töö ja pereelu kombineerimiseks ning ka vanemapuhkuse paindlikuks jagamiseks ema ja isa vahel.
Mida tasakaalustatum on lapsehoolduspuhkuse jagamine vanemate vahel, seda lühem on kokkuvõttes ühe vanema tööturult eemalviibimine. Nii säilivad vanema seotus tööga ja võimalus säilitada oma kvalifikatsioon ka kiiresti arenevas valdkonnas.
NAISTE POSITSIOONIGA tööturul on seotud meeste ja naiste palkade erinevus ehk palgalõhe. Uuringute kohaselt on palgaootused väiksemad just peamises lapsesaamiseas naiste puhul, mis näitab, et emad tunnevad end tööturul tihti ebakindlalt. Statistikaameti andmetel olid näiteks 20–24-aastaste noorte naiste palgaootused veidi suuremad kui meestel, ent peamises pereloomise vanuses (25–29) kasvavad meeste ootused märgatavalt, naistel mitte.
Sama tendentsi näitab võrdlus perekonnaseisu põhjal. Kui vallaliste naiste ja vallaliste meeste palgaootused märkimisväärselt ei erine, siis abielus või vabaabielus naiste ootused on veidi väiksemad kui vallalistel naistel. Abielus või vabaabielus mehed ootavad aga tunduvalt kõrgemat palka kui vallalised mehed.
Kuna lapsega jäävad koju enamasti naised, eeldab osa tööandjaid, et teatud vanuses naine hakkab nii lapse sünni kui hilisema hooldamise (sealhulgas lapse haiguse) tõttu töölt eemale jääma. See omakorda soodustab naiste varjatud diskrimineerimist ning naisel võib olla keeruline saada oma haridusele ja võimetele vastavat tööd.
KUI HOOLDUSKOORMUS oleks naiste ja meeste vahel tasakaalustatumalt jagatud ning isade kojujäämine teatud perioodiks muutuks normiks, väheneksid eelmainitud riskid. Tööandja ei eeldaks enam, et koju jäävad vaid naised, ning naiste enesekindlus ja positsioon tööturul paraneksid. Naiste tööalase kompetentsi ja karjäärivõimaluste säilitamise seisukohast on sama tähtsad paindlikud puhkamise ja töötamise võimalused.
Selleks et vanemad suuremast valikuvabadusest ka päriselt kasu saaksid, on vaja parandada lapsehoiukohtade kättesaadavust. Selleks toetab sotsiaalministeerium Euroopa tõukeraha kaasabil uute lapsehoiukohtade loomist. 558 uut kohta loodi eelmisel aastal, järgmisel aastal lisandub enam kui 640 kohta. Koos rahandusministeeriumiga luuakse aastaks 2020 kokku enam kui 3000 uut lapsehoiukohta.
Kokkuvõtteks: naiste lühemad töise sissetuleku katkestused aitavad kaasa palgalõhe kahandamisele. See omakorda vähendab ebavõrdsust kõigis teistes sissetulekutest sõltuvates toetustes ja hüvitistes, vähendades nii erisusi naiteks naiste ja meeste vanemahüvitises, hooldushüvitises ja pensionides.
(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)