Viljandi Paalalinna gümnaasiumis käis eile hommikust õhtuni tants ja trall: ligi üheksasada last ja noort näitas Tallinnast tulnud vaatlejatele, kui hästi on neil selge suvise tantsupeo repertuaar.
Noored tantsijad panid ülevaatusel parima välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevalmistused 1.—3. juulini pealinnas aset leidvaks 11. noorte laulu- ja tantsupeoks «Maa ja ilm» on täies hoos. Esmaspäeval tegid Viljandi pärimusmuusika aidas esimese ühisproovi maakonna lastekoorid ja samasugune koosharjutamine seisab lähiajal ees ka teist liiki kooridel. Millised kollektiivid laulupeole pääsevad, selgub aprilli lõpul.
Eile oli Paalalinna gümnaasiumis aga tantsijate ülevaatus, kus kordamööda esinesid kõik Viljandimaa koolide rühmad. Kohal olid rahvatantsijad alates esimese klassi õpilastest kuni õpetajateni.
Esinemisi kogu päevaks
Ülevaatus käis kahel rindel, nii saalis kui võimlas, ja päev kestis kella 9—19. Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul astus üles 38 kollektiivi ligi 900 tantsijaga.
«Kui palju neist Tallinna tantsupeole pääseb, ei oska öelda,» lausus peaspetsialist ja lisas: «Eri tantsuliikides on konkurents erinev.»
Grauberg-Longhurst avaldas rõõmu selle üle, et noored on särtsu ja tahtmist täis. «Tundub, et 2009. aasta mereteemaline üldtantsupidu lükkas rühmadele uue hoo sisse ja tõi palju tantsijaid juurde.»
Seekordsel ülevaatusel valikut veel ei tehtud, tantsupeo liigijuhid tutvusid vaid Viljandimaa rühmade tasemega. Peole saajad selguvad pärast järgmist ülevaatust, mis on 13. aprillil.
Esinemisi jälgis ka tantsupeo kunstiline juht Märt Agu, kes pidas siinseid tantsijaid väga tublideks. Ta avaldas lootust, et suvisele lõppüritusele pääseb üle poolte rühmadest. «Neid, kes avaldasid soovi tantsupeole tulla, oli algul väga palju, kuid nüüdseks on juba tekkinud ka neid, kes on sellest võimalusest loobunud,» lausus ta.
Pea tuleb püsti hoida
Tantsijatel, kes seekord koolinoorte tantsupeole ei pääse, ei tasu kunstilise juhi sõnul norutada.
«Üks asi on suur laulu- ja tantsupidu Tallinnas, kuid vähem tähtis pole ka kaheaastane ettevalmistusprotsess, mille juurde kuuluvad kooskäimised, ülevaatused, seminarid ja maakondade tantsupeod,» rõhutas ta. «Tähtis on see, et noored teevad midagi koos ja neil tekib kambatunne. Rahvatants on väga arendav ja distsiplineeriv tegevus ning selles õpitud tarkusi läheb tulevikus ka kõikjal mujal vaja!»
ARVAMUS
Märt Agu,
tantsupeo kunstiline juht
Kindlasti on rahvatantsu populaarsus viimastel aastatel kasvanud. Pealinnas, kus ma valdavalt olen, on küll suur buum. Tunnen selle üle suurt rõõmu. Linnanoortel on ju palju võimalusi minna ja teha midagi muud, aga nad on leidnud endale just rahvatantsu ja folkloori.