Praxis ei tegutse koolide sulgemise nimel

Laura Kirss
, mõttekoja Praxis juhatuse liige ja koolivõrgu analüüsi üks autoreist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

(Kommentaar 12. augusti Sakalas ilmunud loole «Maakoolide tegelikkus erineb teadlaste oletustest».)

HIRMUL ON SUURED silmad. Seda vanasõna sobib kasutada Eesti koolivõrgust rääkides, sest tihti kiputakse kolle nägema seal, kus neid ei pruugi olla.

Eesti rahvaarv väheneb ning kooliminejaid ja kooliskäijaid on vähem, samas on Eesti koolide arv suuresti jäänud tasemele, kui lapsi sündis rohkem. Omavalitsustel, kes on Eestis peamised koolide pidajad, tuleb selles olukorras paratamatult kohaneda ning oma valikuid teha. Kaalukeel on omavalitsuse rahaline võimalus – kui omavalitsus suudab ülal pidada pisikesi koole, mis pakuvad õpilastele head haridust, siis sellele ei pane Eestis keegi kätt ette.

Nagu osutas Praxise koolivõrgu analüüs, hakkab väikestele omavalitsustele kooli ülalpidamine üle jõu käima ning mõni kooliaste või terve kool tuleb sulgeda. Need ei ole populaarsed otsused ning ei too kohalikel valimistel hääli.

Ettenägelikumad omavalitsused on need stsenaariumid läbi mänginud ning varakult teinud rasked otsused, neid oma inimestele selgitanud. Teised aga lükkavad otsustamist edasi ning leiavad mõne aasta pärast end samast raskest olukorrast.

KOOLIVÕRGU MUUTMISE otsustega ei kaasne enamasti häid uudiseid, sestap kiputakse vastutust panema ka neile, kes otseselt asjasse ei puutu. Nii leiab vahel lehest loo sellest, kuidas Praxis hakkab koole sulgema.

Praxis ei tegutse koolide sulgemise nimel, vaid soovib koolivõrgu analüüsiga anda omavalitsustele otsustamiseks usaldusväärset infot. Koolide suurust arvesse võttes arvutasime, kui paljudest koolidest meile 2020. aastal piisaks, et õpilased ära mahutada. Viljandimaa puhul selgus, et 2013. aastal tegutsenud 29 põhikooli asemel piisaks 2020. aastal 14 koolist. Kui prognoosi tulemuseks võtta väiksemad koolid, on ka tulemused teistsugused. Aga arvutame sel juhul selle üle!

Sakala artiklis «Maakoolide tegelikkus erineb teadlaste oletustest» tuuakse välja, et mõttekoda soovitanuks muuta paljud Viljandimaa koolid algkoolideks. On oluline märkida, et Praxise analüüs ei teinud soovitusi koolitüüpide osas, kas rajada lasteaed-algkool, kolme- või kuueklassiline algkool või põhikool. Need valikud on omavalitsuse teha. Analüüs osutas, missugused koolid oleksid Viljandimaa omavalitsustesse optimaalsed. Enamikus valdades piisaks ühest 400 õpilasega põhikoolist, Kolga-Jaani ja Kõppu kui hõreda asustusega valda piisaks 76 õpilasega põhikoolist, Mõisakülla veelgi pisemast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles