Repliik. Keeleleidlikkus

Kristiina Baum
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Baum
Kristiina Baum Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui ma pärast tööpäeva koju jõuan, võtab mind vastu kitsede mökitamine, kassi kräunumine, kanade kaagutamine ja laste lõbus sädin. Kõiki teisi on lihtne mõista, välja arvatud lapsi. Eriti kui nad räägivad arvutikeelt.

«Käisime eestlaste alguses. Mõned on seal nii nuubid ja elavad ainult doneitidest. Kõige parem on olla megagigasuperhüperpro. Mängus on nii, et messidžid üksteisega ja siis saad treidida. Aga enne pead farmima, et siide ja gemme saada. Kaubeldakse evellidega, vahel saab mega rare asju, näiteks visard vingse. Spiidi peab peal olema, siis liigud kiiresti. Vahepeal skämmitakse sind, see käib nii, et keegi dropib midagi, sina teed sama, aga siis kikib ta su ära. Ja kui enam ei taha mängida, siis saab kuittida.»

Hmm, koolis ja ülikooliski käisin eesti keele ja kirjanduse tundides, aga nii leidlikult ja loovalt keelele lähenema meid ei õpetatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles