Tänase «Eesti Ekspressi» artiklis tuleohtlikke koolimajade hulka arvatud Abja gümnaasiumi direktor vaidleb ajalehe toodud väidetele vastu ja peab oma kooli maakonnas üheks ohutumaks.
Abja kooli direktor: «Meie kool on ohutu»
2. oktoober 2008, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need andmed, mis artiklis olid toodud, pärinevad 2006. ja 2007. aastast,» selgitas kooli direktor Jüri Ojamaa. Vahepealsel ajal on aga koolimajja ehitatud automaatne tuletõrjesignalisatsioon, kõik avariiväljapääsud on seestpoolt võtmeta avatavad ning pandud on ka tulekindlaid uksi.
«Pean omaks võtma, et kõiki vajalikke uksi pole me veel jõudnud tulekindlate vastu vahetada,» lisas direktor ja lubas, et ka need uksed vahetatakse. «Pean meie koolimaja maakonnas üheks ohutumaks,» sõnas Ojamaa.
Kevadel tegi Abja kool evakuatsiooniõppuse, mis igati õnnestus.
«Eesti Ekspressis» Viljandimaa tuleohtlikumate koolide sekka arvatud Raudna ja Lahmuse koolis on ohutuse probleemid seni lahendamata.
Raudna kooli juht Eero Metsvahi selgitas, et õppeasutusel pole sellist raha, et kõiki vajalikke ehitusi ette võtta ning vanasse mõisahoonesse tuletõrjesignalisatsiooni panemine nõuab muinsuskaitsjate nõusolekut.
Riigile kuuluva Lahmuse kooli direktor Heinrich Jürna tunnistas, et koolis on tuleohutusega probleeme. «Oleme selle küsimusega pöördunud haridusministeeriumi poole ja loodame väga, et signalisatsiooni ehituseks meile raha leitakse,» sõnas ta. Suitsuandurid on koolis kõikjal olemas.
Viimase paari aasta jooksul on Lahmusel remonditud õpilaskodu ja rajatud tööõpetuse klass ning sinna on pandud signalisatsioon ja tulekindlad uksed.
Kool üritab Jürna sõnul tuleohutusele pöörata nii suurt tähelepanu kui võimalik. Eelmisel aastal korraldati seal neli evakueerimisõppust.
Neljandana nimetas tänane «Eesti Ekspress» tuleohtliku koolina Kosksilla algkooli, kuid see on kevadest alates suletud.
Kõigi Eesti 1311 kooli ja lasteaia andmed kokku kogunud siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste memost selgub, et 391 koolis on tuleohutusega kõik korras. Memo andmed pärinevad 2007. aastast.
432 koolis ilmnes kontrolli käigus puudusi, mis tähendab üht olulist tuleohutusalast eksimust, ning 453 kooli on ohtlikud ehk neis rikutakse kaht või kolme olulist tuleohutusnõuet.
35 kooli on väga tuleohtlikud, kusjuures enamasti on majades vana küttesüsteem, mis võib iga hetk tulekahju tekitada.
Kõigi Eesti koolide tuleohutuks muutmine läheks ministeeriumi arvutuste kohaselt maksma 470 miljonit krooni.