Eestis registreeriti mullu 48 340 kuritegu, 19 võrra vähem kui aasta varem ja koguni 2637 juhtumit vähem kui 2008. aastal.
Kuritegevus vähenes taas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul vähenes mullu 112 liiki ja kasvas 87 liiki kuritegude arv.
Kümne tuhande elaniku kohta arvestatav kuritegelik aktiivsus oli läinud aastal suurim linnades — eeskätt Tallinnas, Narvas ja Tartus, kuid mullu tõusis üllatuslikult neljandaks Võru.
«Seda võib suuresti seostada salakaubaveo ja kelmuste, eriti kiirlaenukelmuste arvu suurenemisega. Seevastu veel eelmisel aastal esirinnas olnud Rakvere on taandunud rahulikumate linnade hulka,» nentis Sepp.
Tallinnas tuli kümne tuhande elaniku kohta 503, tabeli tagumisse otsa jäävas Viljandis 228 kuritegu.
Poevargad olid toimekad
Enim levinud kuriteod olid ka mullu vargused, mis moodustasid Eestis toimepandutest üle poole. Politsei registreeris mullu 25 253 vargust — aastatagusest 1352 võrra rohkem.
Sagenesid eelkõige kauplusevargused, ent mõnevõrra kasvas ka korterivarguste arv. Seevastu sõidukivargused ning sõidukitest näppamine vähenesid.
Enim kasvanud kuriteoliik oli mullu lapsporno valmistamine ja võimaldamine, mis suurenes 181 protsenti. Kui läinud aastal registreeris politsei 76 lapspornojuhtumit, siis aasta varem oli neid olnud 27.
Sepa sõnul tuleneb lapspornokuritegude registreerimise kasv sellest, et politsei on võtnud selle liigi suurema tähelepanu alla. Näiteks Põhja prefektuur algatas mullu korraga poolsada lapsporno valmistamise ja võimaldamise uurimist.
Kõvasti sagenes mullu ka võimuesindaja laimamine ja solvamine: see kuriteoliik suurenes 76 protsenti ning jõudis 284 juhtumini. Sepp seostab seda Viru vanglaga, mis on alates eelmisest aastast ilmutanud märksa vähem tolerantsust juhtudel, kui vang solvab valvurit.
68 protsenti ehk 99 juhtumini kasvas mullu pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine ning 67 protsenti, 206 juhtumini elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine. Võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise juhtumid sagenesid mullu 37 protsenti ja jõudsid 258-ni.
Mis läks paremaks?
Enim, 59 protsenti vähenes karistuse kandmisest kõrvalehoidmine: politsei registreeris seda mullu aga 230, 2009. aastal 556 korral. Sepp märkis, et kui varem hoidsid karistuse kandmisest kõrvale eelkõige joobes juhtimise eest karistuse saanud, siis mullu vähenes nende arv oluliselt.
Võltsitud dokumendi kasutamine vähenes mullu 39 protsenti, 284 juhtumini, kuritegelikult saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine 38 protsenti ehk 248 juhtumini, lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine 27 protsenti, 248 juhtumini ja avaliku korra raske rikkumine 25 protsenti, 775 juhtumini.
Heili Sepp peab heaks ka seda, et röövimiste arv on püsinud juba mitu aastat languses ning mullu oli vähenemine 17 protsenti. Politsei registreeris mullu 559 röövimist, aasta varem oli neid juhtumeid 726.
«Ühtlasi tuleb rõhutada, et varguste trend on Eesti väga ebaühtlane: kui Tartumaal kasvas nende registreerimine mullu võrreldes 2009. aastaga 24 protsenti, siis Viljandimaal registreeriti neid 26 protsenti vähem,» lisas Sepp.