Arsti arvates võib veel vaktsineerida

Nakkushaiguste arst Matti Maimets on kaitsesüstide tuline pooldaja. Foto: Sille Annuk / Postimees

Seisukoht, et kui haiguspuhang on juba kohale jõudnud, siis enam kaitsesüste ei tehta, näib olevat aegunud.

Tartu ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja dotsent Matti Mai­mets, seni on peetud õigeks teha kaitsesüste enne haiguspuhangut. Praegu levib gripp täie hooga, aga teie soovitate ikka lasta end selle vastu vaktsineerida. Mis on muutunud?

Muutunud ei ole midagi. Arvamus, nagu oleks haiguspuhangu ajal hilja vaktsineerida, ei pea lihtsalt paika: immuunsuse väljakujunemiseks kulub nädal või paar, aga haiguste hooaeg kestab mitu kuud.

Vaktsiinis ei ole elusat gripitekitajat, vaid inaktiveeritud antigeen, mis ei muuda tõve kulgu.

Eestis on kasutusel põhiliselt kahe firma gripivaktsiinid. Kas vastab tõele, et ühes on niinimetatud sea­gripi antigeen, teises ei ole?

Mõlemad vaktsiinid on trivalentsed, kahe A- ja ühe B-gripi antigeeniga, kusjuures üks A-gripi antigeen on just niinimetatud seagripi oma.

Me kõik teame mullust traagilist juhtumit: koolipoiss oli saanud A(H1N1) gripi nakkuse, koolis tehti talle korraline vaktsineerimine ja seda last enam ei ole.

Me ei oska öelda, kas tegemist oli põhjusliku seosega või juhusliku kokkusattumusega. Teadlaste teada ei ole vaktsineerimisel ja lapse surmal seost. Kõik, mis juhtub pärast vaktsineerimist, ei juhtu veel selle pärast.

Olgu öeldud, et meie intensiivravi osakonnas tuli teha ühele raskesti haigele naisele meditsiinilistel näidustustel 28. rasedusnädalal keisrilõige: ema oli haigestunud A(H1N1) grippi. Nii laps kui ema on elus, aga alati ei pruugi nõnda hästi minna.

Kui see naine oleks lasknud teha endale kaitsesüsti, poleks ta haigestunud.

Vaktsiinides sisalduvast mürgisest elavhõbedast ei ole vist mõtet rääkida.

Eestis kasutatavates vaktsiinides elavhõbedat ei ole.

Kas teie pere liikmed on gripi vastu vaktsineeritud?

Jaa, me kõik oleme süsti saanud.