Riik plaanib kurdid Viljandi gümnaasiumisse tuua

Kurdid noored saavad suure tõenäosusega sügisest tarkust nõutada Viljandi gümnaasiumis. Pildil on viipekeeles tähekombinatsioon «kool».

FOTO: Valdo Ots / montaaž

Kui haridus- ja teadusministeeriumi idee reaalsuseks saab, asuvad Eesti kuulmispuudega noored Tallinna Heleni kooli asemel õppima Viljandi gümnaasiumis. 

Tallinna Heleni kool on seni ainus koht Eestis, kus meelepuudega noored saavad keskharidust omandada. Igal aastal asub selle gümnaasiumiosasse kolm-neli õppurit. Riik aga on õpilaste arvuks ühes klassis seadnud 12, mis pole Eesti tingimustes kurtide puhul reaalne. 

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul tuleneb soov pakkuda kurtidele noortele võimalust tavakoolis õppida asjaolust, et Eestis on kasutusele võetud erivajadustega laste õpetamise kaasava hariduse kontseptsioon. «Meelepuudega gümnasistid võiksid õppida kaasavamas keskkonnas, kui seda on erikool. See peab arenenud ühiskonna valmisoleku kasvades silmas noorte kaugemaid huve,» selgitas ta. 

Viljandi on valmis

Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisu sõnul on kooli meeskond kursis, et päevakorral on kuulmispuudega noorte õppima asumine siinsesse gümnaasiumi. Ta tõdes, et koolile on oluline sellist rolli ühiskonnas täita. Ühtlasi kinnitas Luisk kooli valmisolekut kurtide noorte vastuvõtmiseks. «Meie koolis on viipekeele õpe ja töötab õppenõustaja, kes on viipekeeletõlk,» rääkis ta. Lisaks on direktori sõnul õpilasel kõrval tugiisik ning ministeeriumi toetusel saab õpetajatele täiendkoolitusi pakkuda. Ülle Luisk rõhutas, et esialgu käib jutt neljast noorest. 

Sakalale teada olevalt on Viljandi gümnaasium kutsunud potentsiaalseid tulevasi õpilasi koos peredega kooliga tutvuma. Tallinna Heleni kooli direktori Erki Korbi sõnul ükski perekond juuni lõpus välja pakutud ajal teekonda Viljandisse ette ei võtnud. Tema hinnangul annab see signaali, et Viljandisse õppima tulla nad ilmselt ei soovi. «Ministeerium ju ei saa kedagi saata õppima sellisesse kohta, kuhu lapsevanemad ja õpilased minna ei taha,» rääkis Erki Korp.

Usaldus ei saabu rutakalt

Erki Korp selliseid rutakaid ümberkorraldusi ei poolda ja usub, et põhjused peituvad siiski rahas. «Eks riigigümnaasiumid pea ka ennast ära majandama ja siis poogitakse neile igasuguseid teenuseid ja tegevusi külge,» nentis ta. «Eesti on hurraariik, kus tekib tuhin midagi reformida, liigub natuke euroraha ja ongi hea eri valdkondades eksperimenteerida.» Direktor avaldas nördimust, et sel korral on hammasrataste vahele jäänud kurdid noored. Korbi sõnul on praeguse seisuga teinud avalduse Tallinna Heleni kooli gümnaasiumiastmes jätkamiseks kolm noort. 

Kurtide kogukond tegutseb Erki Korbi kogemusel väga ühiselt ning inimesed toetavad üksteist. Uute lahenduste juurdumine võtab tema sõnul aega ning praegune plaan ei arvesta kurtide kõiki vajadusi. «Eelkõige on probleem see, et uusi lahendusi pakutakse viimasel hetkel. Heleni kooli 22-aastane kogemus on tekitanud vanemates meie professionaalse õpikeskkonna vastu usalduse, mille tulemuseks on kurdid perekonnad, kes juba mitmendat põlvkonda meie koolis õpivad,» rääkis Korp. 

Direktori sõnul pole kool mingil juhul alla andnud ja võitlus jätkub. «Oleme pöördunud abilinnapea Mihhail Kõlvarti poole. Tema ootab ministeeriumi ametlikku otsust, kus ja kuidas õpe avatakse ning seejärel kavandatakse edasisi samme. Kui meid rahuldavat lahendust ei tule, lubas abilinnapea viia teema arutlusele Tallinna linnavalitsuse kabinetti,» oli Korp optimistlik. 

Otsitakse alternatiive

Kalle Küttise sõnul on just Viljandis kurtide gümnaasiumiõppe avamine loogiline. «Viljandi gümnaasium on tuntud oma tugevate õpetajate, julgete ettevõtmiste ja edumeelse vaate poolest, seetõttu kalduski kaalukauss just selle kooli kasuks,» selgitas Küttis.

Koolipidaja esindaja selgitust mööda oli plussiks ka asjaolu, et koolis õpetatakse valik­ainena viipekeelt. Noortel, kes seda õpivad, tekib võimalus eakaaslastega viipekeeles suhelda, mis loob soodsa pinnase kurtide noorte kaasamiseks ühistesse ettevõtmistesse nii õppetöös kui koolivälisel ajal.  

Pärast esmaseid arutelusid on Viljandi gümnaasium koos ministeeriumiga pakkunud välja ajutise lahenduse. Selle kohaselt toimuks tuleval õppeaastal kurtide õppetöö küll Tallinnas, kuid Viljandi gümnaasiumi õpetajate käe all. «Meie eesmärk ei ole õpilastele midagi peale suruda ning kui noored soovivad õpinguid jätkata tavapärases keskkonnas, on neil see võimalus,» kinnitas Küttis. 

Erki Korp peab sellist süsteemi segaseks. «Selle skeemi järgi läheksid Viljandi gümnaasiumi palgale meie kooli õpetajad, kellel aga on koormust ka meie põhikooliosas. Lisandub ka õppealajuhataja osaline koormus,» arutles Korp, kes ei pidanud seda ideed mõistlikuks. Sisuliselt tähendab see Korbi hinnangul raha suunamist samasse kohta ning Viljandi gümnaasium on seal uus vahelüli. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles