Sakalamaa sammas (2)

, Abja vallavanem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Rahnel
Peeter Rahnel Foto: Elmo Riig / Sakala

(Artikkel on ajendatud Viljandi linnavolikogu aseesimehe Harri Juhani Aaltoneni 17. juuni Sakalas ilmunud arvamusloost «Vabadus on hindamatu».)

PEAN KOHE ALGUSES teatama, et ma ei ole Vabadussõjas hukkunute mälestuseks samba püstitamise vastu. Olen aga vastu plaanile püstitada sammas ametite maja koha peale Laidoneri ratsamonumendi lähedale. Põhjendan seda, kartmata sattuda Harri Juhani Aaltoneni silmis poliitilises näitemängus pahade poolele.

Aaltonenile näikse sõnavabadus ja arvamuste paljusus vastuvõetamatud olevat ning ta sildistab neid, kel on julgust oma arvamus välja öelda. Oma sõnadele kaalu lisamiseks Vabadussõjas Eestile appi saabunud Soome vabatahtlikega vehkimine ja kaalukausile veel peaaegu sama suure hulga niinimetatud soomepoiste asetamine on end Soome kodanikuks nimetavast Aaltonenist lihtsalt väiklane.

HARRI JUHANI AALTONEN kirjutab: «Ma ei taha spekuleerida teemal, kas mälestussammas toob meile turistide arvu kasvu kaudu raha juurde. Seda ei suuda keegi tõestada. See selgub siis, kui sammas on omal kohal tagasi. Kuid hoolimata kõigest, mida suudaksime selle raha eest endale osta, on minu meelest tähtsaim küsimus: kas vabadusel on hind?»

Milleks siis mõtiskleda turistide toodava võimaliku raha üle? Muide, küsimusele vabaduse hinna kohta vastan ka mina otse: «Vabadusel on hind. See on hindamatu!»

Aaltonen küsib ja vastab ise: «Miks peaks samba just samas kohas ja samal kujul taastama? Kui kommunistid lasid õhku Eesti skulptori Amandus Adamsoni kujundatud ausamba, tahtis Nõukogude okupatsioonivõim murda Viljandimaa inimeste selgroo ja usu vabadusse. Õnneks see ebaõnnestus: ta küll painutas selgroogu, aga ei murdnud seda. Just sellepärast tuleb taastada mälestussammas.»

Siinkohal eksib Aaltonen sügavalt. Ükski okupatsioonivõimude ja nende käsilaste toimepandud samba õhkulaskmine ei painutanud rahva selgroogu. Ta võiks teada, et sel ajal, kui Eestis olid Nõukogude väed ja Viljandis eriväelased, seisid niinimetatud parteimaja treppidel Sakala meeskoor ja Eesti taasiseseisvumise eest võitlejad, kes protestisid okupatsioonirežiimi vägivalla vastu Baltikumis ning võitlesid Eesti iseseisvumise eest. Maja seinal on bareljeef endisest ausambast.

Mul tekib vägisi tunne, et Aaltoneni arvates pole Eesti taasiseseisvumine Vabadussõjaga võrreldes piisavalt auväärne, sest see võitlus oli veretu.

VEEL NATUKE MAJAST, mille treppidel seisti vabadust ja Eesti taasiseseisvumist nõudes, ning pargist tolle maja taga.

Parki on püstitatud ratsamonument Johan Laidonerile. Mehele, kes viis 1934. aastal koos Konstantin Pätsiga ellu riigipöörde, mille käigus ja järel vangistati ja represseeriti Vabadussõjas võidelnud ja sõja võitnud mehi ja nende perekondi. Vaikival ajastul kirjutati Vabadussõja ajalugugi võimu haaranud diktaatorite näpunäidete järgi osaliselt ringi.

1939. aastal, kokkuleppel NSV Liidu diktaatori Jossif Staliniga, lasti Laidoneri heakskiidul Eestisse kümned tuhanded punaarmeelased, kes käisid kiiruga rajatud lennuväljadelt Talvesõjas Soomet pommitamas. Kaitseliidult ja elanikelt võeti relvad, kaitsevägi allutati Punaarmeele. Tehti kõik selleks, et relvitu rahvas punavõimude tapalavale saata. Ja sellele mehele püstitati ratsamonument.

Punamarssal Semjon Budjonnõi kingitud hobuse üle olevat Laidoneril olnud eriti hea meel. Sümboolselt selle seljas ta istubki. Ja nüüd tahab Harri Juhani Aaltonen selle kõrvale taastada Vabadussõjas hukkunute mälestuseks ausamba? See on ju suisa irvitamine meeste üle, kes andsid oma elu iseseisva Eesti eest ning kelle kõrval uhkeldab hobuse seljas nende lahingukaaslaste represseerija ja Pätsi kaasdiktaator.

Ausamba Vabadussõjas langenutele ja mitte tingimata eelmise samba koopia peaks püstitama Jakobsoni ja Köleri kuju vahele endise Rubiini kino kohale. See väärtustaks linnaruumi ja avaks Arkaadia aia. Samas seoks see omariikluse eest võitlemisest kantud eri ajastud ja isikud.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles