Omavalitsused näevad varjupaiga lepingus kokkuhoiuvõimalust

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsused peavad looma varjupaigas hoidmise kulutused katma kahe nädala jooksul, edaspidi üritab varjupaik leida raha annetajate abiga.
Omavalitsused peavad looma varjupaigas hoidmise kulutused katma kahe nädala jooksul, edaspidi üritab varjupaik leida raha annetajate abiga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tihti tuleb kodutute loomade varjupaiga töötajal helistajale selgitada, et küla vahel mitmendat päeva ekslevale koerale pole võimalik järele tulla, sest vald pole varjupaigaga lepingut sõlminud ning seega ei tasu keegi looma kulutuste eest.

Tavakodanikule, kes pole seadustega kursis, jääb mõistetamatuks, kellele ja miks varjupaik üldse on, kui ta looma ei aita.

«Nojah, las ta siis jääb siia külmetama,» leiab helistaja. Nii veereb vastutuse- ja süükoorem varjupaiga töötaja õlule.

Vald vastutab

Varjupaikade mittetulundusühingu üldjuht Triinu Priks tõdes, et seaduse järgi on kohustatud hulkuvate loomade varjupaika paigutamist korraldama omavalitsus.

«Ma saan aru, et valdadel ei ole raha, kuid meil ka ei ole,» lausus Priks.
Käesolevaks aastaks on Viljandi kodutute loomade varjupaigaga lepingu sõlminud vaid Mõisaküla ja Viljandi linnavalitsus.

Mõisakülal on linnapea Ervin Tambergi ütlemist mööda leping olnud sellest ajast peale, kui varjupaik tegevust alustas. Vajadus varjupaiga teenuse järele tekib keskmiselt neli-viis korda aastas.

«Meie oleme varjupaiga teenusega rahul, kuigi vahepeal on hinnad tõusnud. See on arusaadav, sest kõik läheb kallimaks,» nentis Tamberg.

Halliste vallavanem Andres Rõigas möönis, et leping on veel sõlmimata, kuid kinnitas, et lähiajal saab see kindlasti tehtud. «Hulkuvate loomadega on kõige rohkem tegemist sügiseti,» lausus Rõigas. Mullu maksis Halliste vald varjupaiga teenuste eest 767 eurot (12 000 krooni).

Pärsti vallavanem Erich Palmi sõnul vald lepingut varjupaigaga sõlminud ei ole. «Oleme kasutanud nende teenust vastavalt vajadusele üksikjuhtumitel,» ütles Palm ja lisas, et kulutused loomade ülalpidamiseks on varjupaigas ilmselgelt suured.

Annetused vähenevad

Omavalitsustelt laekus Viljandi varjupaigale mullu 22 880 eurot (358 000 krooni). Triinu Priksi kinnitust mööda on varjupaiga kulutused viidud miinimumini. Möödunud aastal läks elektrile, prügiveole, veele, telefonile, veole, internetile ja palkadele 30 614 eurot (479 000 krooni). Selles summas ei kajastu loomade toitmise ja hooldamise kulud.

«Püsikulutused tuleb tasuda ka siis, kui varjupaigas pole ühtki looma, kuid siin on koht, mis on vajaduse korral valmis looma võtma,» toonitas Priks.

Tema jutu järgi on tehtud etteheiteid selle kohta, miks varjupaik ei hukka loomi, kellele omanik pole pärast kohustuslikku kaht hoiunädalat järele tulnud. «Kui me peame looma oma kulu ja kirjadega pärast kohustuslikku 14 päeva edasi, siis töötajate palgakulu on ikkagi, olgu varjupaigas loomi 20 või 200,» nentis ta.

Liiga kallis

Üsna suure osa sissetulekutest on varjupaik teeninud annetuste abil, kuid Triinu Priksi hinnangul peaksid 14 päeva jooksul loomaga seotud kulutused kandma omavalitsused, nagu seadus ette näeb.

«Annetuste rahaga võiks teha hoopis muud: tasuda keeruliste raviprotseduuride eest või parandada loomade tingimusi,» lausus ta ja nentis, et annetuste hulk on tublisti kahanenud.

Leping sätestab ka selle, et varjupaik ei tohi looma vastu võtta omavalitsuse nõusolekuta. See peaks välistama võimaluse, et pahatahtlik kodanik sokutab oma looma valla raha eest varjupaika. Samuti ei saa varjupaik esitada arveid loomade eest, kes tegelikult pole sinna jõudnud.

Et muuta hulkuvate loomade tuvastamist kergemaks, on Priks soovitanud omavalitsuste juhtidel muuta kasside ja koerte pidamise eeskirja nii, et lemmikloomade kiipimine oleks kohustuslik. «Kui loomal on kiip, leiaks tema omaniku lihtsalt ja kiiremini,» selgitas ta.

Priksi andmetel on Pärnu varjupaigal leping omavalitsuste liiduga, Võrus käib asjaajamine linnavalitsuse kaudu ning Valga- ja Virumaal on samuti omavalitsused liitunud.

TEGEVUS

Viljandi kodutute loomade varjupaik alustas tegevust 2007. aastal.
• Omavalitsustega hakkas Viljandi varjupaik lepinguid sõlmima 2008. aastast.
• Mullu sattus Viljandi kodutute loomade varjupaika 117 koera, kellest tagasi koju jõudis 46 ning uude kodusse läks 49 looma.
• 290-st varjupaika jõudnud kassist läks koju tagasi 23 ning uue kodu leidis 80.
• Viljandi varjupaigas on palgal kolm inimest.
Allikas: Triinu Priks

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles