Istanbul kostab Eesti naiste eest

Marianne Mikko Foto: Peeter Langovits / Postimees

LIGI POOLED täiskasvanud naised on kogenud partneri psühholoogilist vägivalda. Kolmandik Eesti neidudest on juba 15. eluaastaks saanud tunda füüsilist, seksuaalset või vaimset vägivalda. Need on karmid arvud, mille taga on ridamisi rikutud elusid.

Sõltumata õigustustest, kõlab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikute suust pärinev avalik vastuseis Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisele ühemõtteliselt kui naistevastase vägivalla vaikiv heakskiit. Kui veelgi julmemalt öelda, siis ehk isegi kiidulaul naisepeksmisele.

Istanbuli konventsioon on riikideülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud. See kümnete Euroopa riikide seas tunnustust leidnud dokument kohustab konventsiooni ratifitseerinud riiki pakkuma vägivalla all kannatanud ohvrile (naisele) võimalikult palju tuge ja abiteenuseid. Konventsiooni põhipaatos juurutab ühiskonnas mõistmist, et naistevastasele ja peresisesele vägivallale pole õigustust, ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm.