Tormid põhjustasid palju liiklusõnnetusi

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumistes oludes juhtus eelmise aasta lõpul palju liiklusõnnetusi. Enamasti lõppesid need autode lõhkumisega.
Lumistes oludes juhtus eelmise aasta lõpul palju liiklusõnnetusi. Enamasti lõppesid need autode lõhkumisega. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Lumetormide tõttu kujunes detsember liikluskindlustuse andmetel Eesti kõigi aegade avariiderohkeimaks kuuks, kuid Viljandimaa liiklejatel oli see täiesti tavaline.

Liikluskindlustuse registrist nähtub, et eelmise aasta viimasel kuul oli Eestis 4400 õnnetust, kus said kannatada autod. Seni oli kõige õnnetusterohkem olnud 2010. aasta veebruar, kui registreeriti 3819 juhtumit.

Viljandimaal õnnetuste arv ei suurenenud

Viljandimaa kohta eraldi kogustatistikat ei ole, kuid Eesti suurima kindlustusfirma If andmete järgi oli läinud detsembris meie maakonnas õnnetusi vähem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal tuli Ifil tegelda 20 õnnetusjuhtumiga, kuna üle-eelmisel aastal samal ajal oli neid 23.

Kogu aasta õnnetustest moodustasid Ifil detsembri avariid mõlemal aastal väga suure osa: mullu oli neid kokku 97 ja tunamullu 119.

Politseil oli detsember rahulik. Vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse teatel juhtus kuu jooksul kaheksa sellist õnnetust, mida pidi uurima politsei. Kaks lõppesid inimeste vigastustega ning kuuel juhul oli uurimise põhjus joobes või lubadeta juht.  

«Väikseid kõkse ikka oli — kas ettevaatamatusest või libeduse tõttu,» nentis Kampus.

Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul juhtus kõige rohkem liiklusõnnetusi tormi Monika ajal. Seevastu pühade ajal möllanud Scarlett tõi õnnetusi tavapärasest vähem. «Ilmselt jäeti vabadel päevadel halbade ilmaolude korral sõit tegemata ning liiklus oli seetõttu hõredam,» põhjendas Ernits.

Lumekoristajad jäid hätta

Üllatavaks pidas LKF seda, kui suureks kujunes liiklusõnnetuste arv jõulude ja uue aasta vahel. Erik Ernitsa meelest peitus põhjus halbades ilmaoludes, millega lumekoristus ei suutnud sammu pidada.

Erakordselt palju juhtus Eestis liiklusõnnetusi teeandmiskohustuse eiramise tõttu. «Kui tavaliselt jääb nende õnnetuste osa 14-15 protsendi kanti, siis vahetult enne jõule ja pühade ajal oli see 20 protsenti,» rääkis Ernits. «Olulised põhjused on kindlasti ristmikel nähtavust varjavad lumehanged ja libedus.»

LKF-i juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul saab mitmel juhul õnnetuse põhjuseks pidada halbu teeolusid. LKF teeb analüüsi, millistel puhkudel tuleks õnnetuse kahjud välja nõuda tee omanikult: omavalitsustelt või maanteeametilt.

«Kuigi halvad lumeolud on õnnetuste arvu kasvu peamine tegur ja juhid peaksid olema liikluses erakordselt ettevaatlikud, ei saa me tagajärgedes süüdistada siiski vaid halba ilma ja juhte,» oli Jesse veendunud. «Omanikul lasub kohustus hoida teed korras ja tähistada ohtlikud kohad.»

Jesse kinnitas, et LKF arutab üha sagedamini, millist vastutust kannab liikluskahjude puhul tee omanik, kui õnnetuse üks põhjus oli hooldamata ja asjakohaselt märgistamata tee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles