Rahvamasside liigutamine

Urmas Suik
, Viljandi linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige, Viljandi linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Suik
Urmas Suik Foto: Elmo Riig / Sakala

ERI AJALOOJÄRKUDEL on rahvahulgad liikuma läinud ise põhjustel. Kui uskuda ajaloolasi, olevat meiegi esivanemad Läänemere kallastele saabunud idast, Siberi avarustest. Väidetavalt sealse kliima jahenemise tõttu.

Tunnistagem: hoopis sagedamini on rahvahulki liikuma panevad põhjused olnud võimukandjate peas. Võib-olla üks tähelepanuväärsemaid on olnud juutide kiusamine. Suur­britanniast aeti juudid välja 1290., Prantsusmaalt 1306. ja Hispaania aladelt 1496. aastal Kastiilia Isabeli poolt peainkvisiitor Tomás de Torquemada juutidevastase vaenu külvamise tõttu. Paraku sattusid juudid hiljem Vene tsaaririigi alamana peagi samasuguse kiusamise ohvriks nagu oma varasematel asualadel. Ehk on see üks põhjus, miks paljudest neist said hiljem kõige suuremad tsaarivõimu kukutajad.

Veel hilisemast ajast on teada, kuidas poolhull Austria kunstnikuhakatis juudid algul Saksamaalt terrorihirmuga lihtlabaselt minema sundis ning hiljem need, kes ise ei läinud, vagunitesse toppis ja koonduslaagritesse niinimetatud lõplikuks lahenduseks küüditas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles