Prügiveofirma autod pole Viljandis pääsenud mitme kliendi konteinerini, sest sama firma lumekoristajad pole suutnud kõiki väikseid tänavaid lahti hoida.
Lumekoristaja ei aita kolleegi üle ajava prügikonteinerini
8. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on kurioosne,» lausus olukorrast kuuldes Viljandi linnapea Kalle Jents. «Tegemist on ju ikkagi sama firmaga.»
Üks firma, kaks tööd
Linnajuhid on teede hooldamise lepingu sõlminud aktsiaseltsiga Veolia Keskkonnateenused. Sama firma on võitnud ka linna korraldatud prügiveokonkursi ja kõik linlased peavad temalt prügi äraveo tellima.
Kalle Jentsi hinnangul on lumekoristajad oma tööga linnas hakkama saanud üldjoontes rahuldavalt, kuid on ka palju selliseid kohti, kus linnajuhid peavad olukorda ebarahuldavaks. «Peame muidugi arvestama, et olukord on erakorraline,» nentis linnapea lume hulka hinnates.
Ebarahuldavaks peavad olukorda eeskätt väikeste tänavate elanikud. Paalalinnas Lõuna tänaval elava Airi Mängeli sõnul jõudis sahk viimati tema maja ette detsembri keskel. «Pärast Monikat käis sahk viimati,» kinnitas ta. «Pärast jõuluaegset Scarletit pole lumelükkajaid olnud.»
Airi Mängeli naabri Arne Murumäe jutu järgi saavad tänaval sõita suured maasturid. «Väikesed autod on lumesupis tihti kinni,» nentis ta.
Sel aastal pole poolte Lõuna tänava majade juurde jõudnud ka prügiveoauto.
«Paneme prügi suurtesse kilekottidesse ja viime konteineri juurde,» kirjeldas Murumäe, kuidas nad tekkivate jäätmetega toime tulevad. «Ma ei ole kellegi peale kuri, aga loodan, et nad saavad ikkagi lume koristatud,» oli Murumäe leplik.
Veolia juht tunnistab probleeme
Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas, kes juhib Viljandis nii lumekoristajate kui prügivedajate tööd, kinnitas, et mure on just kitsaste tänavatega. «Näiteks Tammela ja Vahe tänav on nii kitsad, et seal on isegi suvel prügiautol keeruline hakkama saada,» lausus firmajuht.
Seda, et mitmele väiksele tänavale pole paar nädalat lumesahk jõudnud, põhjendaski Viljas sellega, et lund pole kuhugi lükata. Nüüd on firmal kasutada rootor, mis korjab lume enda sisse ja paiskab siis paarikümne meetri kaugusele. Seda masinat kavatsevad lumekoristajad just pisikestel tänavatel kasutada. Paraku paiskab rootor lume sõiduteelt kõnniteele või aedadesse ning sellega kulub tänava koristamisele palju rohkem aega kui sahaga.
Prügivedu kommenteerides kinnitas Viljas, et ühtegi klienti pole ära unustatud ning kõigiga üritatakse leida konteineri tühjendamiseks mingi lahendus. Veolia Keskkonnateenused veab Viljandimaal prügi kõikidest valdadest ja linnadest, kuid väljaspool linna ta lund ei lükka.
Maakonna kõrvalteede seisukorrast kõneldes leidis Viljas, et see on üldjuhul hea. «Meil on vähe kliente, kelle juurde me lume tõttu ei jõua,» lausus ta. «Mõnes vallas pannakse lausa sahk prügiauto ette sõitma, et prügi veetud saaks.»
Viljandi tänavatel valitsevat olukorda hinnates nentis linnapea Kalle Jents, et üle rahuldava hinde sellele anda ei saa. «Kõik ülekäigurajad pole endiselt lahti lükatud, ristmikelt väljasõidud on ohtlikud ning kitsastele tänavatele pole tehtud autodele teineteisest möödumiseks taskuid,» loetles ta puudusi.
SELGITUS
Kalle Jents,
Viljandi linnapea
Linnal ja Veolia Keskkonnateenustel on sõlmitud põhjalik tänavate hooldamise leping. Erakordsete ilmaolude tõttu oleme teinud mõningaid kompromisse ja arvestame suurema ajakuluga. Sellest hoolimata peab teehooldaja oma tööga hakkama saama. Kui inimestel on linnas teede lahtilükkamisega muresid, tuleks sellest teavitada linnavalitsuse majandusametit.