Presidendivalimised pole ühegi erakonna siseasi

Jüri Ratas Foto: Laura Oks / Postimees

JUBA MÕNE KUU pärast toimuvad meid kõiki puudutavad valimised: selgub järgmine Eesti riigipea. Oktoobris lõpeb Toomas Hendrik Ilvese teine ametiaeg ning seetõttu koguneb riigikogu augustis erakorralisele istungile järgmist vabariigi presidenti valima. Kui ükski kandidaat ei saavuta riigikogu koosseisu kahekolmandikulist enamust, järgnevad septembris valimised valimiskogus.

Riigikogus on jõujooned küll selgelt valitsuskoalitsiooni kasuks, kuid valimiskogus on varemgi üllatusi sündinud. Meenutagem näiteks 2001. aastat, mil opositsiooni koostöös valiti presidendiks Arnold Rüütel.

Kahjuks ei anna praegune valimissüsteem kodanikele võimalust presidenti valida ega kandidaate esitada. Seetõttu käib valimiskampaania peamiselt kuluaarides ning me ei näe avalikke arutelusid ega debatte. Mitu poliitikut on küll teatanud oma soovist presidendiks pürgida, kuid reaalset selgust kandidaatide koha pealt pole. Meedia kajastab juba mitu kuud märksa agaramalt USA presidendivalimiste eelvalimisi, kuigi selles riigis jõutakse nii-öelda päris valimisteni alles novembris.