Tulistaja vaimset tervist puudutav kohtumine pidi olema samal päeval

Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku akuutpsühhiaatria ja vastuvõtu osakonda viib patsiente nii politsei kui kiirabi. Kas nad ka ravile jäetakse, on juba valvearsti otsustada.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuuldavasti oli perekond üritanud vaimsete probleemidega meest enne reedesi sündmusi, mis kulmineerusid Valuoja puiestee 22 maja trepikojas juhuslikult ette jäänud inimese surnuks tulistamisega, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikusse ravile saada.

Tulistaja polnud korravalvurite vaatevälja varem sattunud, kuid ta on olnud ravil kinnises raviasutuses. Miks ja kuidas perekond teda seekord ravile suunata soovis, Sakalal teada saada ei õnnestunud. Küll aga on teada niipalju, et perekond oli võtnud ühendust Viljandi linnavalitsuse sotsiaalametiga ja teda puudutav kohtumine oli kokku lepitud reedeks. Linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Johan-Kristjan Konovalov ütles, et sotsiaalameti töötajad kuulsidki kõnealusest isikust esimest korda alles eelmisel nädalal. Enne, kui kohtumine aga teoks oleks saanud, võeti mees tapmise tõttu kinni.   

Vaimse tervise murede tõttu on mehe ametlik eestkostja tema ema, kes keeldus eile kommentaaridest. Samuti polnud nõus rääkima tulistaja kasuisa, üheksa aastat tagasi erru läinud politseinik, kelle relvakapi 38-aastane kasupoeg reedel ketaslõikuriga lahti lõhkus ja sealt taparelva haaras. Nad olid eile lõunal politseimaja juures, kust tulistaja ema väljus. 

Viljandi psühhiaatriakliiniku ülemarst Andrus Tikerpe ütles, et ta ei saa käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu teemat kommenteerida. «See käib ka kõigi teiste küsimuste kohta, mis puudutab kahtlusalust. Kui saate prokurörilt loa, et võin sellist infot avaldada, olen lahkelt nõus kommenteerima,» lausus ta. 

Prokurör Merike Tikk ütles, et delikaatsete isikuandmete avaldamine ja ravist rääkimine on lubamatu ja võib arstile isegi karistuse kaasa tuua. Seda eriti kõnealuse juhtumi puhul, kus on tegemist psüühikahäiretega.     

Tulistajaga samas trepikojas elav naine ütles, et tule avanud naaber oli väga viisakas ja rahulik mees, kes teda koridoris alati teretas. «Kogu perekond on äärmiselt rahulik,» ütles naine, kes oli tulistamise ajal kodus olnud. 

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee ütles, et mis puudutab psühhiaatriakliinikusse ravile võtmist laiemalt, siis seda tehakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele. «Igakordse ravivajaduse, sealhulgas selle, kas ravi on ambulatoorne, statsionaarne või tahtevastane, otsustab arst ja seda ei mõjuta haigla administratiivselt,» märkis ta.  

Linna sotsiaalameti juhataja Livia Kase sõnul saab psüühiliselt haige inimene minna ravile ise, vabatahtlikult. «Juhul kui inimene vabatahtlikult ravile ei lähe ja tema käitumisest tingituna on tehtud väljakutse politseile või kiirabile, saavad nemad inimese raviasutusse ülevaatamiseks toimetada,» ütles Kask. Edasine on juba raviasutuse otustada. 

Kui linnavalitsuse sotsiaalametile on laekunud info võimalikku ravi vajava inimese kohta, on ka ametnikel õigus pöörduda kohtu poole, et taotleda ravi kohaldamist isiku tahtest hoolimata. Sotsiaalamet esitab siis avalduse kohtule, kes tellib isikule psühhiaatrilise ekspertiisi, milles psühhiaater annab hinnangu isiku ravi vajaduse kohta. Sellest lähtuvalt otsustab kohus, kas kohaldada isiku tahtest olenematut ravi või mitte. 

Pole teada, kas kõnealusel juhul soovis tulistaja perekond sotsiaalameti abiga poega ravile saata. 

Tagasi üles