Loodusmaterjalid kogutakse kokku

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ootab teateid kohalike loodusmaterjalidega tegelevate käsitööliste ja väikefirmade kohta, et huvilised edaspidi info paremini kätte saaksid.

Loomisel on võrguleht, mille kaudu saaks asjast huvitatu leida teavet kohalike looduslike materjalide kasutamise kohta eeskätt ehituses ja renoveerimises, aga ka käsitöös ja disainis.

Info peab liikuma

Paljud loodusmaterjalid on läbi aegade olnud loomulikus igapäevases kasutuses, kuid detailseid oskusi puudutav teave vajab tänapäeval värskendamist.

Ettevõtmise eestvedajad usuvad, et kui kõnealust ala käsitlevat praktilist teavet liiguks rohkem, kasutataks vähem kallist importmaterjali, mis pole ajaproovi läbinud.

«Vajadus millegi sellise järele on õhus olnud juba sellest ajast peale, kui oma kodu renoveerimine vanade nõksude ja äraproovitud materjalidega taas päevakorrale tekkis,» rääkis projekti eestvedaja Madis Rennu. «Tundub, et käesoleval sajandil on huvi eriti hoogu saanud. Kultuuriakadeemias on sellega toimetatud juba pikka aega.»

Rennu lisas, et praegu tegutseb märgatav hulk käsitööhuvilisi, aga ka väikeettevõtjaid, kes on seotud vana taasavastamisega. Need on põhu- ja saviehitusega tegelejad, pilliroolõikajad, korvipunujad, maakivimüüri ladujad ning kivilõhkujad, laastukatuste meistrid ja paljud teised.

Harib ja abistab

Kohalike looduslike materjalidena peetakse silmas nii bioloogilist kui mineraalset päritolu, lihtsaid ja igapäevaseid, tihti aga argikasutusest välja langenud materjale, mida leidub otse kasutaja kodukohas

ning mida saab minimaalsete kuludega kasutuskõlblikuks töödelda.

Rennu tõi puu ja kivi kõrval näiteks pilliroo, põhu ja savi, aga arvesse lähevad ka loomsed saadused, nagu vill ja nahk. Samuti pakuvad huvi maakunstnikud, kes oma töös looduslikke ja töötlemata materjale kasutavad.

«Loodavast võrgulehest võiks olla abi kogu selle kirju seltskonna omavahelise suhtlemise edendamisel, aga küllap ka mõne tegijat ootava töö juurde meistri leidmisel,» arvas Rennu. «Lisaks aitaks info kättesaadavus ala tuntumaks muuta ning heas mõttes tellijat harida. Kui mõelda, et pillirooplaadist soojustus on vahtplastist tunduvalt tervislikum ja annab kaugete maade naftakeemikute asemel teenistust kohalikule ettevõtjale, muutub kindlasti ka suhtumine pillirooplaadi kallimasse ostuhinda.»

Viljandi kultuuriakadeemial on kõigile kohalikke loodusmaterjale kasutavatele käsitöölistele, kunstnikele ja väikeettevõtjatele palve anda endast ja oma toimetustest märku aadressil madis.rennu@ut.ee.

Kodulehekülg loodetakse avada tuleva aasta veebruaris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles