Vaba mõte. Küünilised karistused

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

Prügikasti ümber lükanud kaake korrale kutsunud pereisa peksmist on nimetatud nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias küüniliseks kuriteoks. Ja mitte seetõttu, et peksti Tartus Küüni tänaval, vaid eelkõige sellepärast, et tegu oli jõhker ja pandi toime avalikku korda kaitsnud inimese vastu tema väikese lapse juuresolekul.

Peaminister Taavi Rõivas nimetas lapse nähes peksmist lausa raskendavaks asjaoluks. Tegelikult on see küll kohutav, aga mitte raskendav asjaolu. Raskendavad asjaolud on karistusseadustikus üles loetud ja lapse juuresolekul sooritatud kuritegu nende hulgas pole. Isegi see, et rünnati avaliku korra kaitseks välja astunut, ei ole raskendav asjaolu.

Peaministrid on kohtumõistmisest rääkides varemgi juriidiliselt komistanud. Andrus Ansip läks lausa nii kaugele, et ähvardas pronksiöö järel süüdlasi karmi karistusega. Käsi südamel, minagi oleksin tahtnud neid huligaane trellide taga näha. Ometi olin karistuste langemise järel rahul, et enamik pääses tingimisi, ühiskondlikult kasuliku töö või rahatrahviga. See tõestas, et Eesti on endiselt õigusriik, kus karistusi määrab kohus, mitte peaminister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles