Lasteaia uste sulgemine võib riigi rahakoti rauad kinni jätta

Peagi lastest tühjaks jääva mõisamajaga on vallal oma plaanid ning eri toetuste abil on plaanis hoonele uus elu sisse puhuda.

FOTO: Elmo Riig / montaaž

​Mõisakoolide arendamist ja taastamist toetavast programmist said Viljandimaalt toetust Uue-Suislepa ja Kärstna mõis. Kummaski mõisas ei tegutse küll enam kool, vaid lasteaed, kuid see ei olnud raha saamisel takistuseks.

Komistuskiviks võib hoopis saada Tarvastu vallavolikogu nädalapäevad tagasi vastu võetud otsus lasteaed Suislepas sulgeda. Kultuuriministeerium kinnitas, et olukord on pretsedenditu ning nüüd on plaanis valla esindajatega arutada, mis toetusest saab. Kõne all on veidi enam kui 6000 euro suurune summa, mis oli mõeldud Uue-Suislepa mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimuste ja fassaadide restaureerimise põhiprojekti koostamiseks.

Pole maha visatud

Uue-Suislepa puhul on selge, et lisaks paari aasta eest tegevuse lõpetanud koolile suletakse seal ka lasteaed ning mõisale plaanitakse uut elu turismiobjektina. 

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ütles, et toetuse saamise üheks tingimuseks oli, et haridusasutus jätkab mõisas vähemalt viis aastat. 

«Toetusleping ei ole veel allkirjastatud ning tingimus sai seatud selleks, et omanikud tunneksid suuremat vastutust neile kuuluvate kultuuriväärtuslike hoonete ees ja kui vähegi võimalik, hoiaksid neid avalikus kasutuses,» rääkis Jänes. «Peahooned on üldjuhul küllalt suured ja neile on keeruline uut funktsiooni leida. Koolid ja lasteaiad sobivad neisse imehästi. Teisalt ei saa öelda, et kui kool kinni pannakse, oleks toetus justkui maha visatud. See on probleem siis, kui maja peaks tühjaks jääma.»

Tarvastus on plaanis moodustada sügisel ühine Tarvastu lastead, mis hakkab tegutsema korraga kolmes hoones:  Mustla ja Vambola lasteaia majas ning Kärstna mõisas. 

«Suislepa lasteaeda oleks prognooside kohaselt järgmisel aastal tulnud ainult kaheksa last, mõisas on tööl samuti kaheksa inimest,» rääkis Tarvastu vallavanem Alar Karu. «1. septembrist seal enam lasteada ei ole. Me organiseerime transpordi ja hakkame lapsi tooma Vambolasse.»

Suislepa mõisa hoonesse jääb esialgu raamatukogu ning seal asub tööle inimene, kes hakkab hoonet haldama ja kütma. Vald loodab piirkonna konkurentsi tugevdamise meetmest saada toetust selleks, et mõisast kujundada turismikeskus.

«Loodame, et mõis hakkab tööle teistes funktsioonides, sealhulgas aktiivse kultuurikeskusena,» ütles vallavanem.

Uus kasutus ootab

Mis edasi saab, on praegu lahtine. Liina Jänese sõnul tuleb ministeeriumil veel vallaga mõtteid vahetada. Kindel on aga see, et mõisakoolide toetusprogramm tänavu lõpetab. Riik on mõisakoole toetanud kahel järjestikusel programmiperioodil alates 2001. aastast. Lisaks riiklikule abile on suuremaid restaureerimistöid tehtud Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi toel. 15 aasta jooksul on Eesti mõisakoolidele antud rohkem kui 18 miljonit eurot. 2016. aasta lõpuks saavad mõlemad mõisakoolide programmid läbi.

«Selle mõte oligi, et mõisad saaksid renoveeritud ja leiaksid endale uue kasutuse,» rääkis Alar Karu. «Suislepas on mõisahoone kindlasti avalikus kasutuses, sinna jääb raamatukogu ja me plaanime avada ka mõisatoa. Loodetavasti õnnestub rahastuse abil objektile uus elu sisse puhuda.»

Kärstna mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimuste ja esimese korruse kamina põhiprojekti koostamiseks saab vald riigilt 4875 eurot. 

«Ka Kärstna mõisale otsitakse pikemas perspektiivis uut lahendust,» lisas Karu. Vallavanem möönis, et lootus mõlemat mõisat majandada ei ole realistlik, kuid ehituskultuuri pärandit peab säilitama. «Soovime väga, et need mõisad säiliksid.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles