Väikeste päästekomandode kadumist õigustanud juhtiv päästeametnik pakkus välja teedrajava idee: nende asemele peaksid astuma vabatahtlikud pritsimehed.
Repliik: Tahtmatud priitahtlikud
23. september 2008, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhimõtteliselt on tegemist regionaalpoliitilise kontseptsiooniga, mille suunas riigiaparaat viimasel ajal pisitasa, ent järjekindlalt liikunud on. Mõttetute maainimeste tulevik peakski edaspidi vabatahtlikkuse printsiibist lähtudes olema nende endi kätes.
Priitahtlik meedik hakkaks vastu võtma sünnitusi ja tegema saunas pimesooleoperatsioone, vabatahtlik pedagoog jagaks jõudumööda hariduse kübemeid, bussirooli keeraks mõni traktoristipaberitega sell. Kes jaksab ja kel tõesti vaja, läheb ise pensioni ja seitungite järele — milleks postiljone ikka nuumata. Priitahtlik politseinik peaks jõudumööda korda, mõõdaks tareaknast kiirust ning viibutaks mõrtsukatele ja vägistajatele hoiatavalt näppu.
Pisikese koolituse järel peaks ka kõige juhmim maainimene olema võimeline endale välja kirjutama passi ning lõpuks ka surmatunnistuse.