Kolm omavalitsust jääb päästjateta

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Järgmise aasta 1. veebruarist lõpetavad tegevuse Karksi, Mõisaküla ja Kõpu riiklik päästekomando ning osa nende ülesannetest peaksid enda kanda võtma vabatahtlikud.


Kirves ripub endiselt Suure-Jaani ja Võhma komando kohal, kuid seni pole otsustatud, kumb neist alles jääb. Augusti algul ähvardas sulgemine ka Kolga-Jaani ja Mustla üksust, ent need praeguse kava kohaselt säilivad.

Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos ütles, et kui varem plaaniti ümberkorraldusi säästmise eesmärgil, siis kõnealune reform ei ole riigieelarve kärbetega seotud ning raha kokkuhoidu sellega ei saavutata.

«Praegu on meil Viljandi maakonnas üheksa komandot, kellest viiel ei ole elupääste võimekust,» selgitas Klaos. «Tahame jõuda selleni, et meil oleks komandosid viis-kuus, kuid need on tõsiselt võetaval tasemel.»

Päästekeskuse juht rääkis, et kõigis 1. veebruaril likvideeritavates meeskondades on pidevalt valves vaid üks inimene ning too ei suuda õnnetuse korral piisavalt abi anda.

Kolme üksuse kadumine ei tähenda siiski neis töötavate inimeste koondamist, vaid meestele pakutakse kohta teistes maakonna komandodes. Nii peaksid praegused Karksi ja Mõisaküla päästjad hakkama tulevikus ametis käima Abjas ning Kõpu tuletõrjujad Viljandis.

Margo Klaose sõnul on üleminekuks nõusoleku andnud kaks kolmandikku pritsimeestest.

Komandodest ilma jäävatesse omavalitsustesse jõuavad päästjad pika vahemaa tõttu senisest aeglasemalt, kuid Klaose hinnangul jääb reageerimine siiski efektiivse abi ajalistesse raamidesse. «Näiteks Karksi-Nuia saabuvad Abja päästjad seitse minutit hiljem, kui suudaks reageerida Nuias asuv meeskond.»

Tagasi üles