Mulgimaa on aastasadu olnud ärksate ideede sünnipaik ja kasvulava. Nüüd on kolm hakkajat meest saanud maha järjekordse jumeka ettevõtmisega, mis juba leiab järgijaid ka väljaspool maakonnapiire.
Liba-Sakala: Vabatahtlikud muudavad öösiti liikluskultuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtume hakkajate maailmaparandajatega hilisõhtul Männimäe paneelmajade vahel.
Mehed, rääkige, milles teie idee seisneb.
Ats: Noh, oleme võtnud endale ülesandeks muuta meie liikluskultuuri.
Pets: Jah. Igaüks teab, et see pole lihtne ülesanne, aga meile meeldivadki suured väljakutsed.
Sergei: Kui suurelt ei mõtle, jäävad ka väiksed asjad tegemata.
Siiski, palun veidi täpsemalt. Noh, nii nagu te mulle enne rääkisite, kui diktofon veel ei käinud.
Pets: No vaata, kõik sai alguse sellest, et üks tubli mees hakkas jagama neile autojuhtidele, kes peatuvad vöötraja ees ja lasevad jalakäija viisakalt üle tee, tasuta kütust. Sellest on lehes palju kirjutatud.
Ats: Aga palju ikka see üks inimene suudab kütust välja käia, nii ta loosiski paljude viisakate juhtide seast välja ühe õnneliku.
Sergei: Mõte on küll hea, kuid paraku on reaalses elus sellest vähe kasu, ise näete, mis liikluses toimub.
Pets: Ja siis meil plahvataski, kuidas huligaane paremini korrale kutsuda.
Jagate kõigile kütust?
Ats: Ei, kus sa sellega. Otse vastupidi — ma ju rääkisin enne! Me nägime, et präänik ei aita ja otsustasime võtta kasutusele piitsa.
Sergei: Need juhid, kes ei peatu vöötraja ees jalakäijate üle tee lubamiseks, peavad nüüd arvestama sellega, et me tuleme öösel ja võtame nende paagist ära 20 liitrit kütust.
Pets: Jah, nii et kui hommikul avastate, et paak on tühi ja masin ei liigu, siis tasuks võtta korraks aeg maha ja mõelda, kus sai eile viga tehtud.
Sergei: Paraku on Eesti inimene juba nii tehtud, et ta saab oma valest käitumisest aru alles siis, kui ise kuidagi kannatab.
Aga miks te seda kütust trahviks just öösiti võtate?
Ats: No päeval ei jõua ju! Esiteks on inimesed autodega sõidus ja teiseks peame ju ülekäiguradade juures rikkujaid fikseerima. Nii ongi kõige lihtsam oma töö teist osa teha öösiti. Uneajast küll, aga me oleme valmis selle ohvri tooma.
Sergei: Kõik turvalisema ja kultuursema liikluse huvides.
Mis aga saab sellest kütusest, mis te huligaanidelt konfiskeerite?
Ats: No eks seda kulub siia ja sinna. Kõigepealt peame ise sellise vabatahtliku ürituse juures millestki oma jooksvaid kulusid katma. Ja ega tavalisel palgatööl me ju käia ei jõua, aga pere vajab elatamist.
Pets: Selles mõttes läheb kõik asja ette. Ega meie ju kusagilt toetust oma tegevuses ei saa.
Sergei: Jah, kes nüüd arvab, et lollakad maailmaparandajad kütuse lihtsalt kuhugi nurga taha maha valavad, siis sellised me kindlasti pole. Me hoolime väga loodusest ja kõik läheb uuesti käiku.
Kuuldavasti on teil juba ka teistes maakondades järgijaid?
Ats: Jah. Samasugused vabatahtlike rühmitused tegutsevad Pärnumaal, Valgamaal ja Ida-Virus.
Pets: Tallinnas on ka üks mobiilne maailmaparandajate seltskond, kes tegutseb üle Eesti. Nemad viisid oma tegevuse uuele tasandile. Nad jälgivad neid autojuhte, kes manöövril suunatuld ei näita ja konfiskeerivad neilt küljepeegleid.
Sergei: Jah, suunatuli paistab tõesti paljudel olevat lisavarustuses, mida ei raatsita soetada. On ju loogiline, et sel juhul pole ka peegleid autole vaja!
Ats: Ega muud moodi liiklushuligaanidest jagu ei saa.
Pets: Me ise kahjuks ei jõua siin nii laialt ette võtta. Kuigi peaks.