Populaarsetes kommuunides levib kasulike teadete kõrval teinekord laim ja valejutt

Ainuüksi Viljandi kohta on niinimetatud märgatud-kommuune vähemalt kolm. Eile oli neil kokku ivake rohkem kui 15 000 jälgijat: «Sind on märgatud, Viljandis» (all) üle 7200, «Märgatud: VILJANDI’s» (keskel) üle 6800 ning «Märgatud Viljandis» ligemale tuhat. Foto: Kuvatõmmis

Üha uued teated leitud võtmetest ja kaduma läinud lemmikloomadest. Hoiatus huligaanide eest. Palve soovitada juuksurit või korstnapühkijat. Kiitus teenindajale ning tänusõnad tundmatule abistajale. Aga ka otsest süüdistust sisaldavad postitused. Kõigest sellest koosnevad Facebookis leiduvad kommuunid, mida ühendab sõna «märgatud».

Need on suure jälgijaskonnaga Facebooki lehed, kuhu jõuavad anonüümse administraatori kaudu inimeste saadetud teated, mis on samuti enamasti anonüümsed.

Ainuüksi Viljandi kohta on niisugusi kommuune vähemalt kolm. Eile oli neil kokku ivake rohkem kui 15 000 jälgijat, kusjuures lõviosa sellest arvust moodustavad kahe vanema ja populaarsema kommuuniga liitunud inimesed. «Sind on märgatud, Viljandis» lehel oli loo valmimise ajal üle 7200 ning «Märgatud: VILJANDI’s» kommuunis üle 6800 inimese. «Märgatud Viljandis» kommuuni liikmete arv ligines tuhandele. Võrdluseks: «Märgatud: TALLINN’as» lehel on üle 21 000 ning «Märgatud VALGAs» üle 1400 liitunu. Niisugusi lehekülgi on loodud ka külade ja alevike kohta.

Isikuandmed või laim

Märgatud-kommuunide postitused levivad hästi ja nii mõnigi kord saab teates sisalduv abipalve vastatud. Postitustele lisatud kommentaaridest selgub tihti, et omanik on kaotatud rahakoti tagasi saanud või on eksinud kassipoeg turvalisse kohta toimetatud. Seega on niisugustest kohtadest selge kasu.

Mõned postitused seevastu tekitavad aga teistsuguseid reaktsioone ja nõuavad vahel veebikonstaabli sekkumist.

«Niisugustes üsna operatiivselt toimivates keskkondades juhtub sageli, et liikvele lähevad ka sellised infokillud, mis sisaldavad kontrollimata väiteid ja on mõne kodaniku jaoks häirivad,» nentis politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak. «Ennekõike on need postitused, mis sisaldavad inimeste isikuandmeid, kus isikud on üheselt tuvastatavad või mille sisu on laimav.»

Viljandi märgatud-kommuunide sisu on üsna sarnane ja mõnikord sama. Sakala leidis kõigi nende seintelt ka küsimusi tekitava sisuga postitusi. Näiteks pildi selgesti loetava numbrimärgiga autost, mille juht väideti olevat ohtlik liikleja, ning mehest ja naisest, kes olevat petised. Tõsi küll, selle paari silmad olid fotol kinni kaetud.

Haldajad räägivad

Aeg-ajalt seatakse postituses väidetu kahtluse alla või lükatakse ümber kommentaarides. Nii näiteks ilmus «Sind on märgatud, Viljandis» seinal hiljuti postitus, milles väideti, et ühest kohalikust tanklast oli müüdud halvaks läinud toitu, mis tekitas seedehäireid. Sel kuupäeval leti taga tööl olnud inimesena end tutvustanud naine oli kirjutanud kommentaari, et tema küll millestki sellisest ei tea ning selline jutt on alusetu.

«Selle kebabiprae teemaga oli see asi, et postituse autor ise väidab, et õhtul pärast prae söömist oksendasid kolm inimest,» vastas kommuuni administraator, kui Sakala temaga ühendust võttis. Ta nentis avameelselt, et kui miski postituses tõele ei vasta, selgub see enamasti alles kommentaarides, ning vajaduse korral saab laimu kustutada.

Oma nime ei soostunud administraator ütlema, väites, et tema isiku avalikustamine võiks talle reaalset ohtu kujutada. «Pole mitte ühtegi inimest peale minu, kes teaks, kes selle lehe haldaja on,» lisas ta.

Administraator rääkis, et esialgu oli tal idee luua midagi tutvumislehe sarnast. Et postitusi tuli aga valdavalt muudel teemadel, otsustas ta neidki avaldama hakata ja kommuuni suunitlus muutus.

Anonüümsust tagamata ei julgetaks haldaja hinnangul tähelepanekuid nii julgelt jagada. Oma sõnul jätab ta sõnumitest avaldamata umbes poole või veidi rohkemgi. Ta ei avalda näiteks ostu-, müügi- ja vahetuskuulutusi ning selliseid teated, mis talle lihtsalt mõttetud või igavad tunduvad.

«Mingeid reegleid mul ei ole, lähtun hetkemõtetest,» teatas ta.

Administraator märkis, et tema lehe abil on üles leitud palju kadunud asju ja hulk probleeme on saanud lahenduse. Ta usub, et kokkuvõttes täidavad märgatud-kommuunid õiget eesmärki. Samas vihjas ta, et on ka «valesid» eesmärke. «Nii on lõbusam – vaadata, kuidas inimesed reageerivad,» lausus ta.

Sakala sai ühendust ka väiksema jälgijaskonnaga «Märgatud Viljandis» administraatoriga. Et tegu on ühes Viljandi põhikoolis käiva alaealise noorukiga, jätab toimetus tema nime avaldamata. Noormees ütles, et kaks varem loodud kommuuni olid talle eeskujuks ning ta lõi lehe selleks, et aidata inimestel kaotatud asju üles leida ja jagada olulist infot. Küsimusele, millistel juhtudel ta midagi avaldamata jätab, vastas ta, et teeb seda siis, kui info tundub talle vale või kui postituses ropendatakse.

«Märgatud Viljandis» lehe haldajal on olnud üks juhtum, kui inimene on palunud tal oma pildi maha võtta. Keegi oli selle saatnud ja väitnud, et pildil olevat inimest otsitakse taga, pildil kujutatu ütles aga, et ei tunne inimest, kes teda otsib.

«Sind on märgatud, Viljandis» haldaja kustutas politsei palvel kunagi tema sõnul «ühe päti» koduse aadressiga dokumendikoopia foto. Üldiselt on tema sõnul tulnud midagi kustutada üsna vähe.

Kui Sakala saatis sõnumi kommuunile «Märgatud: VILJANDI’s», vastati, et tiim võtab ajakirjanikuga ühendust, kuid loo trükkimineku ajaks ei olnud seda juhtunud.

Kainet meelt

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul ei ole märgatud-kommuunid politseile halvas valguses silma jäänud, sest seal liigub tõepoolest ka inimestele kasulikku infot. Valeinfo edastamise kõrval tekitavad muret juhtumid, kui õigusrikkumistest jõuab info sotsiaalmeediasse varem kui korrakaitsjateni.

«Märgates midagi, mis nõuab politsei sekkumist, tuleks kõigepealt sellest teada anda siiski politseile, mitte postitada sotsiaalmeediasse poolikut ja kontrollimata infot, mis võib asjatut paanikat tekitada,» rääkis Sepp.

Veebikonstaablid hoiavad sellistel lehekülgedel silma peal, ent kuna neid on väga palju, on suureks abiks, kui inimesed annavad avastatud rikkumistest ka ise märku. Seni ei ole kordnikel olnud vajadust kommuunide administraatoreid välja selgitada, sest nendega on sotsiaalmeedias ühendust saadud. Üldiselt on lehekülgede haldajad vastutulelikud, mõistvad ja koostööaltid.

Kokkuvõttes paneb politsei inimestele südamele, et ükskõik millist infot sotsiaalmeediasse paisates tuleb lähtuda kainest meelest. See tähendab, et infot ei ole mõistlik avaldada, kui inimene pole selle õigsuses päris kindel.

Avaliku laimamise puhul näeb võlaõigusseadus ette võimalust pöörduda kohtu poole. Isiklike andmete levitamise puhul soovitab andmekaitse ispektsioon oma kodulehel pöörduda esmajoones rikkuja poole, sest selleks, et inspektsioon saaks sekkuda, peab olema ülekaalukas avalik huvi.