Homme ja ülehomme näeb Pimedate Ööde filmifestivalil kolme linateost, mille on näitamiseks valinud Viljandi pärimusmuusika festival.
Festival valis festivalile kolm filmi
22. november 2015, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Oleme aastaid teinud PÖFF-iga koostööd suvisel festivalil, linastades filme, mis on olnud seotud meie esinejatega. Nüüd tahame ka PÖFF-i publikule pakkuda võimalust minna sügavamale ja avada erinevaid (muusika)kultuure filmikunsti kaudu," sõnas Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht ja Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa.
Esmaspäeval kell 20.45 linastub kinos Artis "They Will Have to Kill Us First" ("Ainult üle meie laipade") ja teisipäeval kell 17.15 ja 17.30 Coca-Cola Plazas "The Lost Soul" ("Kadunud hing") ja "Vanuatu Women’s Water Music" ("Vanuatu naiste veemuusika"). Filmile "The Lost Soul" mängib elavas esituses muusikat peale üks osatäitjatest Anne-Mari Kivimäki.
Tommi Kainulaineni käe all valminud "The Lost Soul" räägib loo möödapääsmatust ja traagilisest saatusest ehk sellest, mis saab siis, kui Suistamo külla Karjalas ilmub ühel päeval kurat. Lühifilm, milles peamisi rolle täidavad muusik Anne-Mari Kivimäki ja tantsija Reetta Kaisa Iles ehk Soome kooslus Puhti, viib kohati lustlikule rännakule soome kultuurilistel ja mentaalsetel maastikel.
"Vanuatu Womenʼs Water Music" on Tim Cole'i film Gaua ja Mere Lava väikesaarte naistest, kes musitseerivad vööst saadik vees, nii et peamiseks instrumendiks on vesi ise. See film on harukordne pilguheit vanasse, kuid elavasse traditsiooni, mis annab võimaluse kogeda seda kommentaaride ja narratiivita. Suurbritannia ajakiri Songlines on kirjeldanud filmi kui perfektset, visuaalselt imelist ja kultuuriliselt äärmiselt tähtsat.
Kolmas film, Johanna Schwartzi "They Will Have To Kill Us First" räägib Mali lähiajaloost, kui islami äärmuslased hõivasid riigi põhjaosa, kehtestades seal islamiseadustiku sharia kõige karmimad reeglid ning muu hulgas keelati Malil igasugune muusika. Konflikti ja selle mõju kohalikule kogukonnale jälgitakse inimlikust küljest läbi muusikute, kes peavad oma võitlust, seistes kultuurilise pärandi ja identiteedi eest, kasutades muusikat relvana vägivalla vastu.