Kaine ja vägivallatu ühiskonna eest

Helmen Kütt Foto: Elmo Riig / Sakala

ON VÕIMATU PANNA silmi kinni tõsiasja ees, et Eestis juuakse liiga palju ja alkoholist tingitud kahju on erakordselt suur. Alkoholi tõttu kaotame aastas üle tuhande kaaskodaniku: inimesed hukkuvad liikluses, tule- ja veeõnnetustes... Aga enamik alkoholiohvreid sureb aeglaselt ja suurema tähelepanuta kroonilistesse haigustesse. Näiteks 2013. aastal suri meil alkoholist tingitud haigustesse 443 inimest. Alkohol mängib olulist rolli ka südamehaiguste, vähi ja paljude teiste haiguste puhul. Otseseid tervishoiukulusid võib aastas kokku arvutada umbes 40 miljoni euro ulatuses.

Kõigile on hästi teada, et alkoholiga kaasnevad vägivald, vigastused, purunenud peresuhted ning loomata jääv rahvuslik rikkus.

Nii kurvastavas olukorras pole alkoholipoliitika karmistamine üksnes riigi võimalus, vaid lausa moraalne kohustus. Veel kord: sõda ei käi mitte alkoholi ega alkoholitootjate vastu, vaid palju kainema ja vägivallatuma ühiskonna eest, Eesti inimeste parema tervise nimel. Küsimusele, kuidas vähendada alkoholisurmi ja parandada rahva tervist, on üks vastus: tuleb vähendada alkoholi tarbimist. Kõige tähtsamad sihtgrupid on noored ja liigtarvitajad.