KIRI

, vaevalise emakeelega eestlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vana ja uus emakeel


Kuulun põlvkonda, kes õppis eesti keele grammatikat õudsel nõukaajal. «Ärksamad» keeldusid juba toona õpingutest, sealhulgas eesti keele tuupimisest: kellele neid käändeid ja pöördeid punases soustis ikka vaja on. Puhud, nagu torust tuleb — eestlane oled ju niikuinii.

Oli teistsugustki suhtumist: emakeelt püüti hästi omandada ka kirjakeelena. Viimase mõtteviisi esindajate hulka arvan ennastki. Oli aga raske ja keerukas see armas eesti keel!

Huvi keele ja keelekorralduse vastu on mul säilinud, kuigi olen kaugel sellest, et pidada end asjatundjaks. Ikka tuleb ette raskusi sõnade kokku ja lahku kirjutamisega, kirjavahemärkidest ja lauseehitusest rääkimata. Ei oleks söandanudki nii õrnal teemal sõna võtta, kui mind poleks julgustanud noore ajakirjaniku hiljuti «Sakalas» ilmunud sama valdkonda käsitlev kirjutis.

Paneb imestama uue aja keeleasjatundjate pingutus arendada meie keelest üks õige isevärki kultuurkeel. Eeskujuks on vist võetud kõikide lemmik, English. Kes neid käändeid ikka omandada jõuab!

Ehk tulekski keelekorraldajatel otsustada: kuidas ütled või kirjutad, nõnda ongi õige. Näiteks mitmuse osastav. Lugesin hiljuti eesti õigekeelsusõnaraamatu taskuväljaandest must valgel: «...põhimõtteliselt on eesti keeles kõigist nimisõnadest võimalik moodustada sid-mitmus.» Õige! Kui kaunisti kõlavad kapsasid, mehesid, jumalasid...

Häda on ka ne-lõpuliste sõnadega. Olen raadios ja teleris kuulnud kutselisi kõnelejaid murdvat meie emakeelt mis hirmus. Jõnglaseid on peenem kui jõnglasi, külaliseid parem kui külalisi. Naiseid või isegi naisesid pole sealt enam kaugel.

Lõppkokkuvõttes võiks uutest suundumustest õppuritele isegi kasu tõusta. Ülekoormatud õppekavadest võib rahumeeli välja jätta eesti keele grammatika või miks mitte kogu eesti keele teoreetilise osa.

Tähed tuleb lastel muidugi selgeks saada ja veerimine samuti. Kõik muu korraldab internet. Ei pea ju õpetaja südamerabandust saama, kui koolipoiss käänab tüüpsõna «käsi» järgi süsi-söe-sütt, musi-moe-mutt ja siga-sea...

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles