Eesti võitis inimõiguste kohtus erusõjaväelasi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus leidis, et kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise Eesti pensionäride grupiga ja seega ei riku kehtivad õigusaktid nende õigusi.
Kohus leidis, et kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise Eesti pensionäride grupiga ja seega ei riku kehtivad õigusaktid nende õigusi. Foto: Liis Treimann / Postimees

Vene erusõjaväelaste kaebust arutanud Euroopa inimõiguste kohus otsustas, et Eesti ei ole rikkunud mingeid konventsiooniga tagatud õigusi.

45 Vene erusõjaväelast kaebas Eesti Euroopa inimõiguste kohtusse, leides, et siin on neid diskrimineeritud ning rikutud nende omandiõigust — õigust saada pensioni.

Kaebajad nõudsid Eesti riigilt saamata jäänud Eesti pensioni eest enam kui 5,3 miljonit krooni.

Arvesse võeti ajaloolist konteksti

Inimõiguste kohus leidis eile, et kaebus on küll vastuvõetav, ent asus seisukohale, et kaebajate õigusi ei ole rikutud: diskrimineerimisest saavat rääkida üksnes siis, kui võrdseid ei ole koheldud võrdselt.

Kohus leidis, et kõnealusel juhul olid kaebajad erisubjektid, kelle suhtes kehtisid erireeglid ja seega oli nende erinev kohtlemine õigustatud. Ühtlasi rõhutas kohus riikide suurt kaalutlusõigust, kui kõne all on majandusliku või sotsiaalse strateegia üldised meetmed.

Kohus nõustus Eesti selgitusega, et arvesse tuleb võtta erilist ajaloolist konteksti, milles 1994. aasta kokkulepe sõlmiti, ning sellegagi, et erusõjaväelased teadsid juba siia jäämise otsust tehes Eesti pensioni saamise tingimusi.

Otsus oli järgmine: kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise Eesti pensionäride grupiga ja seega ei riku kehtivad õigusaktid nende õigusi.

Eesti ja Vene Föderatsiooni uue pensionileppe sõlmimise läbirääkimiste kohta nentis inimõiguste kohus, et nende pidamine ei muuda kehtivat regulatsiooni diskrimineerivaks. Muud kaebused tunnistas inimõiguste kohus üldse vastuvõetamatuks.

Riikidevaheline lepe seab piirangu

Kaebuse esitajad toetusid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja 1. protokollile. Nad leidsid, et kui neile makstakse pensioni 1994. aastal sõlmitud Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahelise erusõjaväelaste pensione puudutava leppe alusel, on nad pensionist ilma jäetud ja neid on diskrimineeritud.

Üldiselt ei ole Eesti pensioni puhul tingimust, et inimene ei tohi samal ajal saada pensioni välisriigist, kuid 1994. aasta kokkulepe seab sellise piirangu.

VÕIMALUS

Kaebajatel on õigus otsuse tegemisele järgneva kolme kuu jooksul esitada suurkojale taotlus, et asi uuesti läbi vaadataks.

• Euroopa inimõiguste kohtu 17 kohtunikust koosnev suurkoda võtab asja arutada erandjuhtudel: kui kaebus tõstatab olulise, konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist käsitleva või üldtähtsa küsimuse.
Allikas: «Postimees»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles