Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon esitavad riigieelarve eelnõu muudatuse ettepaneku, mis lükkab edasi kõrgete riigiteenijate uue palgasüsteemi jõustumise ning jätab riigiametnike töötasu tuleval aastal praegusele tasemele.
Reformierakonda kuuluv parlamendi rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et valitsusliidu kokkuleppe järgi kõrgete riigiteenijate, sealhulgas parlamendi liikmete palk järgmisel aastal ei tõuse.
IRL-i poliitikasekretär Margus Tsahkna ütles, et nüüd, mil peaaegu kõigi inimeste palk on vähenenud ja majanduskriis pole veel möödas, ei tule riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiteenijate palgatõus kõne alla. Tema sõnul jäävad riigiametnike palgad, mis külmutati koos eelarvekärbetega, senisele tasemele, ehkki valitsuse esitatud riigieelarve eelnõus on seadustest tulenevalt palgatõusu kuludega arvestatud.
Eelmine arutelu
Valitsus arutas palgatõusu edasilükkavaid muudatusi septembri lõpul riigieelarve eelnõu heaks kiites, kuid otsustas siiski, et muudatused peab algatama parlament. Riigikogus valmistas neid ette kolme nädala eest valitsusliidu eestseisuses moodustatud töörühm.
Võimuparteid soovivad kokkuhoiuvajadusele viidates külmutatuks jätta keskmise palgaga seotud ametipalgad, mille maksmine on kehtivast seadusest lähtudes külmutatud tänavu 31. detsembrini, ning tuleva aasta kevadelt 2012. aastasse edasi lükata uue palgakorralduse jõustumise.
Praeguse seaduse järgi rakenduks uus palgasüsteem märtsis valitava parlamendi koosseisu volituste algul ning tähendaks enamikule kõrgetele riigiteenijatele töötasu tõusu.
Kõrgeim palk
Mullu detsembris vastuvõetud ametipalkade seaduse jõustudes ei moodustu riigiteenijate palk enam keskmise palga, vaid teatud koefitsiendiga korrutatud palgamäära alusel. Kõrgeim määr on seaduse järgi 5200 eurot, mis arvutatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel.
Enim hakkavad seaduse järgi palka saama president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees, kelle ametipalga koefitsient on 1,0 ja töötasu seega 5200 eurot ehk 81 362 krooni. 69 158-kroonise palga näeb seadus ette riigikogu aseesimeestele, riigikontrolörile, õiguskantslerile, riigikohtu liikmetele, ministritele, riigisekretärile, riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimeestele ning kaitseväe juhatajale.
Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide aseesimeestel ning ringkonnakohtu kohtunikel kasvab töötasu seaduse järgi 61 022, riigikogu lihtliikmetel ning maa- ja halduskohtu kohtunikel 52 886, abiministritel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul 44 749 kroonini. Eesti Panga nõukogu esimees hakkab teenima 28 477 ja nõukogu liikmed 20 341 krooni.
Seaduse järgi tuletatakse riigiteenijate kõrgeim palgamäär alates 2012. aasta 1. aprillist igal aastal indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.
Kui olenemata palgamäära indekseerimisest peaks ikkagi tekkima vajadus kõrgete riigiteenijate palka muuta, võib riigikogu koosseis teha seda oma kolmanda aasta kevadistungjärgul. Palgamäära muudatus jõustub sel juhul järgmise koosseisu volituste algul.
Peale kõrgete riigiteenijate töötasu mõjutab seaduse jõustumine parlamendiliikmete ametipensioni, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.